Naha Energeetiline häire

Tuletan meelde, et ainevahetus on elu alus. Selle käigus lammutatakse energia saamise eesmärgil bioaktiivseid aineid, et organeid ja kudesid uuesti üles ehitada. Järelikult on nahk isetervenev organ. Kui organismis on lammutusprotsessid häiritud, siis muutub kudede pH happelisemaks. Selle sümptomid on haiguste eelmäng, nendega antakse teada tõbede tulekust.

Kui koed on veepuuduses, siis nahk kuivab ja sügeleb, muutub põletikuliseks.

Kui nahka vigastada, tekib põletik, mis väljendub turses, punetuses ja valus. Need tekivad immuunsüsteemi rünnaku korral ka teistes kudedes. Immuunsüsteemi kaitse toimib organismis igal pool ühtemoodi. Leukotsüütidel on võime tormata põletiku ehk immuunrünnaku puhul kapillaarist välja nahka kaitsma.

Tuletan meelde, et põletik areneb vale sisekeskkonna tõttu! Surnud valgevererakkude ja liisunud bakterite mass eritub vigastuse kaudu ja sellele aitavad kaasa just bakterid, loovutades oma elu ja vedeldades haava sekreeti. On normaalne leida põletiku- või vigastusekoldes baktereid. Neid ei pea asuma tapma.

Löövetega kulgevad nahahaigused peegeldavad nagu teisedki haigused liiga happeliseks muutunud sisekeskkonda. Kuid igast haigusest on võimalik terveneda, kui elame vastavalt ja muudame harjumusi.

Nahahaiguste ravi tuleks alati alustada sisekeskkonna korrastusest: loobuge magustatud jookidest, asendage need aluselise mineraalveega, sööge vähem valget suhkrut ja loomset valku ning rohkem taimset toitu.

Tervendamine algab ALATI haigusnähtude ägenemisega. Sellest on vaja inimest ALATI teavitada.

Nahk vahetub küll 28 päevaga, kuid nahalööbega kulgevad haigused kestavad minu kogemuse järgi tunduvalt kauem. Et paraneda peab sisekeskkonna korda tegema. Kõik oleneb sellest, kui happelised on koed. Laste puhul oleneb palju ka sellest, kui otsustavalt lapsevanemad järglaste toitumist muudavad ja veekogust suurendavad.

Hormoonkreemid leevendavad sügelustunnet ja põletikku, peidavad sümptomeid, aga ei ravi. Neid on vaja ägedas faasis vahel ikkagi kasutada, et kergendada vaevusi.

Nahk vajab kõiki neidsamu mineraale mis kogu keha.

Maapinnas on mineraale inimtegevuse tõttu vähemaks jäänud ja me ei saa neid enam toiduga samal määral kui varasematel aegadel. Seetõttu peaksime kasutama oma joogivees mägisoolasid, et mineraalset keskkonda täiustada ja nahk terve hoida.

Nahk lõtvub kollageenivaesuse tõttu, mida vanem organism enam piisavalt ei sünteesi. Kollageeni moodustamiseks on vaja rohkelt väävlit ja C-vitamiini. Väävliallikad on aminohapped metioniin ja tsüsteiin. Tasub süüa mandleid, India, Brasiilia ja Kreeka pähkleid, pistaatsiapähkleid, kõrvitsa-, seesami- ja päevalilleseemneid, nisuidusid, muna, vasika-, kana-, lamba- ja veiseliha. Väävel on müügil ka MSM pulbri ja kapslitena. Väävli abil sünteesib keha võimsat antioksüdanti glutatioon. Selle abil eemaldatakse kehast raskmetalle, mis ei lase ensüümidel toitaineid lammutada.

Kehas on kõik organid ja koed omavahel tihedalt seotud. Kui kusagil on probleem, on probleem ka nahas. Naha kahvatus viitab madalale hemoglobiinitasemele. Naha punetusel on palju tõlgendusi. Kollateraalveresoonte võrgustik kompenseerib pikaajalist halba verevarustust. Keha sisekeskkonna hapestumine põhjustab seenhaigusi, millest saame teavet nahalöövete ning küünte ja juuste seisundi põhjal.

Naha kaudu eritab keha võimsalt mineraale ja suhkrute ainevahetuse happelisi lõpp-produkte – laktaati ja püruvaati. Seega on lihtne aru saada, et naha pH-d muudavad just ohtrad suhkrud, mille tagajärjel tekivadki lööbed, akne, ekseemid ja teised nahahaigused. Anname sellele häirele lihtsalt eri nimesid.

Naha kuivus ja ka haisev higi on vee- ja mineraalide puuduse tunnused. Kui veega ei saada piisavalt mineraale, ei teki janu ja keha hakkab kompenseerima seda suurema magusavajadusega. Keskkond läheb seepeale käest ära ja tekib taas soodne pinnas haigustele, ka nahahaigustele.

Kordan: naha kuivus on kroonilise vee- ja mineraalipuuduse tunnus, sest rasu on vere filtraat ja veri on umbes 90 protsendi ulatuses vesi.

Veepuuduse korral suureneb naha happesus. Keha ei küsi vett, kui ei saa piisavalt mineraale. Mineraalid ei seesama mis valge lauasool ja seda poleks vaja üldse kasutada, kuid mineraalideta ei saa inimene terve olla.

Kui pesta end aluselise veega, jääb nahk pehmem. Kui vees leidub palju karbonaatsooli, kloriide, on nahk pesu järel kuivem. Aluselise veega on võimalik mõjutada naha kaudu ka sisekeskkonda. Puistake vanni terve pakk soodat. Võite proovida, kui pehme on nahk pärast sellist vanni.

Naha seenhaigused on happelise keskkonna indikaatorid. Seenhaigus on kindel märk, et sisekeskkond on happeline. Nahk peegeldab alati sisekeskkonda ja selle pikaajalist sisemise reostust.

Kroonilise stressi korral tekib paljudel nahale – näiteks kaelale, kehatüvele ja õlgadele – kergelt punetav ja lähemal vaatlusel veidi ketendav ümmargune lööve, mis tavaliselt ei sügele. Kui lööve on ainult seljal, ei pruugi patsient sellest ise teadagi. Kuid see avastatakse kindlasti siis, kui lööbelaigud jäävad pärast päikesevõtmist valgeks. Kui keha keskkonda ei muudeta elustiili kaudu, võivad laigud aastatega laatuda ja tekib seisund, mida nimetatakse leukoplaakiaks. See on kliiketendustõbi, mis tipneb organismi saprofüütsete seente aktiivsuse tõusuga ja nahas moodustuvad kolooniad.

Naha muutused on seega kogu organismi ainevahetuse peegeldus, seetõttu tuleb ka nahahaiguste ravis vaadata organismi kui tervikut. Happelis-põletikulised muutused ilmnevad stressi puhul ka nahal. Lokaalne juuste või naha raviga leevendame ainult tagajärge. Aga tahaks ju nii väga määrida haiget kohta salviga, uskudes ja lootes, et see aitab.

Lastel on palju allergiahaigusi ja tavaliselt kaasneb nahaallergiaga sügelus, mis ei lase magada. Vibroakustilisel teraapial, mida praegu kasutan, on selliste laste ravis kindel koht, sest see parandab nende und ja vähendab nahaärritust. Terveks saadakse kahe kuni kuue kuuga sõltuvalt haiguse varasemast kestusest ja sellest, kui järjekindel ollakse meetmeid võttes

Sama olukord on juustega. Kui stress ja kroonilised pinged on meid pikka aega räsinud, ei saa juuksed toitaineid ning võivad hakata välja langema või katkema. Ravima ja karastama tuleb hakata kogu organismi – ainult peanahka määrides tulemusi ei saa.

Keha kui terviku seisukohast on haiguse puhul kõik tähtis: ema tervis raseduse ja rinnaga toitmise ajal, ema soolestiku seisund ja imendumise tõhusus, mikrobioomi seisund (kas on piisavalt baktereid), lapse ja ema emotsionaalne seisund, toitumine ja muidugi õige vee joomine. Kõik algab ju veest. Limonaadid ja magustatud joogid ei suuda tagada keha stabiilset happe-aluse keskkonda. Kui mineraaliderikast ja aluselist vett ei tarbita, annab nahk sellest peagi teada.

Kõik ebatervislik tekitab lõpuks häireid kogu organismis. Teame, milline näeb välja aastakümneid suitsetanud inimeste nahk: tume, kortsus, suurte pooridega. See, mis toimub organismis, peegeldub nahal.

Alkohol on tugev vee väljutaja, mis tekitab kudedes veepuuduse ka siis, kui inimene joob vajaliku koguse vett. Alkoholi ei osata seostada veekaotusega ning imestatakse, miks tekivad haigusnähud. Sama kehtib ka kohvi kohta.

Hommikukohvi võib ikka juua. Kui tarvitate päeva jooksul regulaarselt rohkem kohvi, siis peab arvestama, et poolteisest liitrist veest kehakeskkonna tasakaalus hoidmiseks ei piisa, sest kohv on vett väljutava toimega.

Kui kehas on vähe vett, siis on peenikesed kollateraalid kinni ja nahk veepuuduse tõttu häireseisundis. Nahka ei transpordita piisavalt hapnikku ja hapestumine on täies hoos. Sellistes tingimustes ei saa naharakud uueneda, kaitsva rasu tootmine on häiritud, higistamisprotsess pole täiuslik, käed ja jalad külmetavad ning muutuvad marmorjaks. Samuti võivad tekkida naha verevarustuse häired ja haavandid. Eriti muidugi siis, kui verevarustus on ateroskleroosi või veenilaiendite tõttu juba ennegi halb. Siis paranevadki haavad halvasti.

Operatsioonihaavad paranevad hästi, kui kehakeskkond on korras. Oma tervise eest hoolitseval inimesel ei lähegi tavaliselt operatsiooni vaja. Kuulsin ise, kuidas üks kirurg ütles: „Haput haiget ma ei opereeri“.

Suhkruhaigetel ei jõua suhkur korralikult rakku, mistõttu keha ei saa tõhusalt energiat toota. Suhkrutest sünteesitud püruvaadid ja laktaadid kuhjuvad, hapestades keskkonda ja tekitades põletikke – ka nahal.

Tugev päikesekiirgus tekitab nahapõletikke. Paadunud maiasmokk saab halva ja lööbelise naha. Veepuudus põhjustab naha verevarustuse häired ja nahahaigusi. Elava taimetoidu vähesus, liha- ja piimatoodete rohkus suurendavad nahahaiguste riski. Vähene liikumine on samuti riskitegur.

Lisan, et inimesed tunnevad end nahahaiguste puhul alaväärselt, sest need vead on nähtavad.

Alustada tuleb ikka ja alati veest – aluselisest ja mineraalidega rikastatud veest. Poes müüdavad veed on küll sodeeritud, kuid sisaldavad liiga vähe mineraale, et tagada keha mineraalivajadus.

Vett on vaja juua rohkem, sest kroonilisele veepuudusele järgneb alati kehv verevarustus ja kudede hapnikupuudus. See peegeldub nahal. Kui juua aluselist ja mineraalidega rikastatud vett, on see nahale parim ning sellest tulekski alustada.

Nahk vajab kõiki neid mineraale ja vitamiine, mida kõik teisedki koed tarbivad.

Dr Riina Raudsiku kommentaar: „Tabelist nähtub, et eritame naha kaudu palju kloori ja naatriumi ning samuti magneesiumi. Mineraalide eritus sõltub füüsilisest ja vaimsest koormusest ja happelisemas kehas hoitakse bikarbonaatanioone (HCO3) rohkem kinni.”

„See juhtus kuus aastat tagasi. 32-aastane naine palus end meie perearsti nimekirja võtta. Ta oli olnud lapsest saadik allergiline. Atoopiline dermatiit diagnoositi varakult, olid hingamisraskused ja diagnoositi astma. Vajaduse korral kasutas ta ravimeid.

Patsient soovis nõu, kuidas eluviisi muuta ja tervist parandada.

Arutasime läbi kõik toitumisteemad, veejoomise ja füüsilise aktiivsuse. Andsime talle teada, et kõigepealt naha seisund halveneb ja eluviise tuleb hakata muutma samm-sammult.

Esimese kahe-kolme nädala jooksul, kui patsient hakkas jooma rohkesti aluselist vett, vähenes kihelustunne ja paranes uni. Kolmanda nädala lõpul otsustas patsient tulla heliravisse, et maandada sisemisi pingeid. Ravi neljandal päeval tekkis kehale ja näole lööve, mis polnud ühegi kindla nahahaiguse moodi. Otsustasime, et tegu on puhastusreaktsiooniga. Patsient oli erakordselt tubli ega läinud närvi. Kahe ja poole kuu pärast oli toimunud ime. Patsiendi nahk taastus, muutus pehmemaks ja siledamaks.

Tänu sihikindlale tööle patsient tervenes. Astma pole naisel enam viis aastat ägenenud ja ravimeid ei ole vaja läinud. Sellistel juhtudel ei taga välised, pealemääritavad vahendid edu, korda tuleb saada kogu keha.

Nüüd, kuus aastat hiljem kohtusime temaga minu viimase raamatu esitlusel. Selle naise näonahal ei meenutanud enam miski haigust. Naine tunnistas, et on endaga palju tööd teinud ja võib-olla kõik ei suudaks nii elada.“

¤ Nahk on kaitseorgan – Naha pinnale sünteesib organism rasu ja higi. Nahka kreemitab rasu, sellel on rohkem kaitseomadusi. Higiga eritatakse kehast mineraale, kuid ka imendatakse neid. Higiga eritab keha soolasid ja suhkrute laguprodukte, aidates seega hoida keha happe ja aluse tasakaalu normis.

¤ Nahas sünteesitakse päikesekiirguse toimel 17-dehüdrokolesteroolist D-vitamiini.

¤ Pruunistudes ehk melaniini sünteesi kaudu kaitseb nahk end liigse UVB kiirguse eest.

¤ Nahk ei lase toksiinidel, bakteritel ja viirustel otse kehasse sattuda.

¤ Nahas hoitakse organismi tagavaraks veevarusid.

¤ Nahk on veredepoo.

¤ Naha ehituslik omapära aitab reguleerida inimese kehatemperatuuri ja hoida selle stabiilse, kiirates soojust või hoides seda kinni. Nahk on veredepoo.