Naha kooselu bakteritega

NAHA MIKROBIOOM

Seni oleme kõik pidanud naha mustuse vastu halastamatut sõda..pesnud nahka, koorinud. Iga kord kui nahk tundub väga läikiv või rasune,  siis haaranud hapete järgi. Ei olegi ju vale. Huvitav on aga teada, et puhas nahk on tegelikult just must nahk. Mil moel siis- just sel moel, et me koosneme bakterite, lestade, viiruste kolooniatest. Nimetagem seda siis naha normaalseks koosluseks- mikrobioomiks või lihtsalt mikroflooraks.

Uus suund on hetkel tendents hoolitseda oma nö. mikrobioomi eest. Täpsustuseks võiks öelda, et toita oma mikrobioomi kooslust probiootiliste vahenditega.

Väga palju aastaid lähtusime oletustest, et terve nahk on puhas ja isegi dessinfitseeritud- niisiis, mida vähem on baktereid, seeni, lestasid-seda tervem on meie nahk. Kui leiti kas või mõni nahalest, siis oli diagnoosiks- demodekoos.  Demodex lest tuli täielikult välja juurida, ükskõik mis hinnaga. See oli ametlik seisukoht. Nüüdseks on teada, et nahalest aitab elimineerida poorides olevat rasu, vähendades nii komedoonide hulka. Mõned aastad tagasi käivitati projekt- INIMESE MIKROBIOOMI PROJEKT, mida kõigepealt uurisid gastroendroloogid, kes olid huvitatud soolestikus olevast mikrofloorast, mis ei ole neutraalne vaid kaasab endaga mingi funktsiooni.

1-he inimese raku kohta tuleb 10 mikroorganismi, sealhulgas mitte ainult bakterid vaid kõiki muid liike organisme. Kui inimene kaalub 60 kg, siis ta kannab endaga kaasas ligi 1,5-2 kg baktereid. Ja nagu on selgunud, nad ei ole ootamatud ja halvad külalised vaid me eksisteerime nendega sümbioosis, ehk siis teeme nendega pidevalt koostööd.

Kui rääkida nahast, siis tänu sellele projektile saadi teada, et selline uusasukate sissetung meie organismi saab alguse juba vastsündinutel, kus laps saab kaasa ema mikrobioomi. Kui laps sünnib keisrilõikega, sel juhul siirdatakse talle algne mikrofloora, mide eelnevalt võetakse emalt ja pannakse vastsündinu nahale. Seda just seetõttu, et me oleme selle tähtsusest nüüd teadlikud. Esimesest kontaktist mikroflooraga, hakkab lapse immuunsüsteem õppima. Just nii õpivad immuunrakud tundma ära patogeene ja mitte tapma sõbralikku mikrofloorat.  See ema mikrofloora sissetung  vähendab väga tugevalt allergiliste reaktsioonide reaktiivsust hilisemas eas ja üldse õpetab immuunsüsteemi, luues talle tulevikus terve funktsioneerimise. Normaalse mikrofloora – bakterid, viirused, seened – esimese „komplekti“ saame kaasa juba sündides. Imikueas ja esimesel eluaastal on organismi mikrofloora kooslus veel muutumises, kujunedes välja umbes 2-3 aasta vanuseks. Just seetõttu ei tasu oma lapsi ülimalt steriilse keskkonnaga harjutada. Seesama normaalne mikrofloora on väga suures osas vastutav ka meie tervise eest: ta kohaneb ja tagab tugeva immuunsüsteemi, aidates keha kaitsta erinevate haigustekitajate eest, sünteesib vajalikke vitamiine (K, B₁, B₂, B₃, B₆ ja B₁₂). Mikrofloora aitab toota ka seedimist soodustavaid aineid ning toetab meie tervist ka muudel võimalikel viisidel.

Igal sekundis õpetavad meie bakterid meile midagi kasulikku, tänu mikrobioomile oleme avastanud palju saladusi. Näiteks me ei teadnud, kustkohast võtab nahk epidermisesse  (ülemine nahakiht) hüaluroonhapet (HA). Teada on, et fibroplastid mis asuvad sügaval pärisnahas, toodavad hüaluroonhapet kuid ka epidermises on teda piisavalt suur hulk.  Selgus, et HA-d toodavad meie jaoks bakterid. Teadaolevalt on mitmeid erinevat klassi baktereid nahal, neid on omakorda mitu miljonit, kõiki veel ei teata. Hulk baktereid töötavad hüaluroonhappe (suurim niisuti), keratiini ( sarvaine) ja filarggiini (epidermise valk) ning teiste elutähtsate valkude tootmise heaks. Bakterid hüdrolüseerivad lipiide (naharasu).

Sealhulgas Proponium bakter- mida me seostame aknega ning mida on seetõttu ka kardetud. Selgus, et proponium bakter uputab e. niisutab sebumi lipiide (rasvu),  hoides sedasi nahka parajas happelises koosluses, loob nendest lipiididest vabasid rasvhappeid, mis ise juba omavad antibakteriaalset mõju. See tähendab, et kui proponium baktereid on normaalne kogus, siis mõjub see nahale hoopis positiivselt. Bakterite kogukonnad asuvad nahal ja igal inimese keha limaskestal. Kuigi paljud bakterid soodustavad peremehe heaolu, ootavad oportunistlikud ja patogeensed bakterid oma peremehe ärakasutamiseks stressi. On olemas baktereid, mis toodavad  antimikroobseid peptiidide, mis kokkupuutel haigustekitajaga nad ära tunnevad ja lasevad käiku mõnekümne minuti jooksul oma nö. farmakoloogse vabriku.  Nii et meie nahal on  olemas efektiivne kaitselaboratoorium. Bakterite poolt toodetud peptiide nimetatakse ka bakterioksiinideks.

Varasemalt arvati, et puhas nahk on terve nahk.  Kosmeetikatööstuses kasutati nt. palju triclosani, mis on antibakteriaalse toimega, eriti akne ravis. Siis paar aastat tagasi keelati triclosan kategooriliselt antiseptiliste ainete nimekirjast, kuna ta häirib naha loomuliku mikrofloorat. Nüüd aga räägitakse hoopis, et must nahk, mis on bakteritega rikastatud- ongi oma olemuselt terve nahk. Ja samuti on nüüdseks uus arusaam, et terve nahk – see on nö. kontrollitud mustus nahal. Meie mikrobioom on justkui farmakoloogne vabrik.  Neid kõiki, meie mikrosõpru, me nüüd hoiame ja isegi toidame!

NÜÜD ON TURULE TULNUD KA PROBIOOTILINE KOSMEETIKA, MIS SEE ON?

*probiootikum- (elu poolt) on elusad bakterid, kes võtavad osa meie mikrobioomi tegevusest, mõjutavad nahka. Laborites kasvatatakse neid nt. mingis koguses, nad on  kasulikud elusad bakterid (enamasti piimhappebakterid), mida on teaduslikult põhjalikult uuritud ja mis kindlas koguses sissevõetuna või pealemäärituna kosmeetilises  preparaadis omavad konkreetset tervisetoimet. Kasutades elusaid baktereid või nende lüsaate, mis samuti toimivad efektiivselt,  saavutatakse probiootiline efekt. See on tegelikult raske sest elusat bakterit säilitada kosmeetillistes toodetes on väga raske paljudel põhjustel. Seadus nõuab, et toode peab olema bakterivaba ja toode, mis sisaldab baktereid (isegi kõige paremaid) on juriidiliselt justkui bakteritega saastunud. Seetõttu kasutatakse lüsaate, mis on õrnad ja ei ole nö. päris bakterid aga tehniliselt nimetame neid probiootikumideks.

*prebiootikum- (elu-eelne) viitab ainetele (sh. kiudained) mida inimkeha ei omasta, aga mis on toiduks probiootikumidele ja teistele kasulikele bakteritele. Need bakterid on toidusubstraadid elus bakteritele ja soovitav oleks, et nad mõjutaks ka neid baktereid, mis on patogeensed ja mis meile võivad olla mittesoovitud. Näiteks akne puhul on meil reaktsiooniks patogeense proponium bakteri vallandumine ja me tahame seda kulgu aeglustada. Lisades bakteri söögiks prebiootikume, saame  tulemuseks akne paranemise. Prebiootikumid on oligosahhariidid või polusahhariidid, mille peal siis üks floora kasvab hästi ja teine halvasti. Näide elust-  nt. musta leiva peal kasvab hästi roheline hallitus, magusal saial aga kasvab teistsorti hallitus, niiet erinevad toiteained suudavad käituda erinevalt ja kasvatada erinevaid mikroorganisme.

*sünbiootikum („sünergia ja koosmõju“) on kombinatsioon kahest eelnevast.

*postbiootikum („elu järgne“), „metabiootikum“ („elutegevusetoetaja“), „farmabiootikum“-bakterite, eelkõige probiootikumide tekitatud bioaktiivsed ühendid

MIKROBIOOMI UURINGUTES ON KAKS ERINEVAT VAATLUST

*mikrobioloogiline jälgimine– vaadeldakse nahka enne probiootikumide kasutamist. Vaadeldakse mikrobioloogilisi seeni, mitte viiruseid, neid on vaadelda raske ja seejärel peale probiootikumide kasutamist paari tunni või 2-3 nädala pärast. On selgunud, et nad sobivad omavahel ja kasvavad kokku naha stafülakokiga. Teatud lactobakteri liikide vähenemine  mõjutab atoopikdermatiidi teket. Tähtis on jälgimine, et kuidas prob.-d mõjutavad omandatud patogeensete floora kasvu. Jälgitakse stafülakoki ja streptokoki kasvu. Proponium bakterit vaadeldakse akne puhul. Kui räägitakse seborröast, siis tuleb jälgida, et ei kasvaks pärmiseen malassezia. Tehniliselt saab jälgida, mis kasvab ja mis mitte.

*kliiniline jälgimine- kuidas kasvu mõjutab bakteriaalne floora- nt. kui propionium bakteri kasv suureneb, siis on näha piimhappe allasurumine- näha on, et nahk punetab, temperatuur tõuseb, nahabarjäär on rikutud, tekivad põletikulised elemendid- akne. Siis kaasatakse ravi prebiootikumidega, vaadeldakse mis juhtus: propionium bakteri kasv vähenes, lactobatsille tuli juurde, põletik taandus, nahk rahunes. Sellest saab järeldusi teha ja see ongi kliiniline efekt. Kui aga nähakse, et prebiootikum ei tööta või on väheaktiivne, siis seda moodust ei kasutata.  IN VITRO- mida me katsetes näeme, IN VIVO- mida me näeme elus.

KAS VÕIB HOOPIS NII OLLA, ET PATOGEENSED BAKTERID KASVAVAD HEA TOIDU PEAL HOOPISKI SUUREMAKS?

Tuleb leida see õige tasakaal bakterite toidulauas. Õnneks ei ole selle konsensuse leidmine nii raske, sest näiteks proponium bakter on anaeroob, mis elab spetsiaalses keskkonnas, ta ei talu hapnikku ja armastab rasva. Aga meie head bakterid on aeroobsed- armastavad hapnikku, süsivesikuid ja kui me anname neile oligosahhariide, siis nendel kasvab hästi piimhape ja naha stafülokokid. Just need mida meil on vaja.  Aga proponium bakterile ei ole see toit sobiv, niisiis kui me paralleelselt kasutame midagi, mis  vähendab ja lämmatab patogeenset bakterit, siis olemegi saavutanud läbimurde kosmeetikas. Vahel aitab isegi üks kosmeetiline protseduur, mis annab sügava puhastuse efekti, puhastades kitsaid poore  ja jättes propionium bakteri oma toidulauast ilma, mille tagajärjel ta kõhnub ja paljuneb aeglasemalt. Aknebakteri kasvu on võimalik tahtmatult suurendada. Näiteks noor klient ostab vale kreemi, mis on mõeldud vanemale nahale ja mis sisaldab raskeid toitaineid ning õlisid. See annab hea kasvulava aknebakterile- tegelikult ostab ta toote, millest proponium bakter saab jõudu juurde.

MILLISEL JUHUL PEAKS ENDA KOSMEETIKUMIDESSE KAASAMA PRO-ja PREBIOOTIKUME?

Hakkame just aru saama, et mikrobioom osaleb praktiliselt igas naha koostises. Niisiis ka terves nahas on mitmesugune mikrobioom normaalsus. Igasugused häired, sekkumised ja muutused teevad seda, et mikrobioom jääb vaesemaks ja temas kujunevad välja mingid patogeense bakterid, mis rikuvad naha balansi.

Milline nahaseisund on seotud rikutud mikrobioomiga?

– ärritunud,  kiirelt reageeriv ja punetusele kalduv nahk

– akne

-perioraalne dermatiit

– seborröa, milles on lisandunud seen

– atoopik dermatiit

– psoriaasil ja ka neurodermatiidil on ka viimaste uuringute põhjal toimunud muutused mikrobioomis

– ekseem

-tundlik nahk on justkui ilma vigadeta aga klient tunneb ennast ebamugavalt

-rosaatseal on väljendunud muutused mikrobioomis

– veresoonkonna probleemidega

– suitsetaja nahk, vananev nahk

Hetkel käivad uurimised, mis juhtub naha mikrobioomiga vananemise käigus. See on homse päeva teema ja uuringud on veel lapsekingades. Kasutatakse erinevaid lüsiine, mis omavad  mõningast märgatavat efekti. Mis on nende eripära- nad toimivad nahale sel moel, et tugevneb derma-epidermaalne ühendus (side naha alumiste ja ülemiste kihtide vahel). Eriti efektiivsed on head bakterid silmaümbrusele, kus kahjuks väga vara ilmnevad vananemise märgid. Seda märkavad kõik, kes teevad meiki ja näevad kuidas silmaümbrusenahk kaasa liigub, mis näitabki, et sidusus kihtide vahel on nõrgenenud.

Kosmeetikas sageli esinevad:

*BioEcolia- esimene probiootikum, on hästi uuritud, temas kasvab hästi hea floora, hävitab hästi propiumi ja malasseria seent. On alfa oligosahhariid. On veel erinevat kasutust, nt. altramonas filtraati- alfaoligosahhariid koos inuliiniga. BioEcolia® on α-glükaani oligosahhariid, mis saadakse looduslike suhkrute (sahharoosi ja maltoosi) ensümaatilise sünteesi teel. Seda toodet kasutatakse naha looduslike kaitsefunktsioonide kaitsmiseks ja biostimuleerimiseks. See on kasulike mikroobide floora Ecoflora bioselektiivne substraat, kahjustades patogeene. See pakub õrna kaitse- ja taastavat toimet igat tüüpi nahale ja peanahale.

*alfaoligosahhariid koos inuliiniga.

• Reguleerib naha mikrobioomi( in vitro uuring)

• Inhibeerib otseselt steroidi 5a-reduktaasi ( in vitro uuring)

• Sebocytes ümberprogrammimine ( in vitro uuring)

• Lülitab põletiku välja ( in vitro uuring)

• Tal on retinoehappe sarnane toime ( in vitro uuring)

• Reguleerib naha mikrobioome ( in vivo uuring)

• Vähendab aksillaarset pahaloomulist turset ( in vivo uuring)

• Vähendab akne tunnuseid ( in vivo uuring)

• Tagab naha ühtlase ja noorusliku välimuse ( in vivo uuring)

Tegelikult on neid  juba umbes 25 erinevat sorti, kui näete etiketil nime sahhariid, siis pidage silmas, et see võibki osutuda prebiootikuks.

Koostisainete loendis võiksid olla: polüsahhariidid (inuliin, bioliin, biotiin, laktoos), oligosahhariidid (alfa-glükaani oligosahhariid), aminohapped (glutamiinhape, valiin, arginiin), beeta glükaanid, lactobacillus acidophilus, Lactobacillus salivarius, lactobacillus casei, lactobacillus thermophilus, bifidobacterium bifidum, bacillus jne.

Probiootilised bakterid toodavad arvukalt postbiootilisi ühendeid:

1. Lühikese ahelaga rasvhapped (SCFA): need ühendid on oluline
osa immuunsüsteemist. Nad optimeerivad happe / aluse
tasakaalu seedtertaktis, soodustavad nn. heade bakterite kasvu ja
pärsivad patogeenide paljunemist.
2. Antimikroobsed peptiidid, mis on oluline osa
immuunsüsteemist. Toimivad looduslike antibiootikumidena,
pärssides “pahade” mikroobide kasvu.
3. B-vitamiinid, K-vitamiin ja arvukad aminohapped
4. Vesinikperoksiid, mis pärsib pärmide kasvu
5. Ensüümid süsivesikute lõhustamiseks, mis võimaldavad
probiootilistel bakteritel kiude seedida postbiootilisteks
ühenditeks.

MILLISED KOOSTISED KOSMEETIKAS VÕIVAD MEIE NAHALE HALVASTI MÕJUDA?

*Tegelikult kõige esimene vaenlane on meie naha mikrobioomile mitte kosmeetika vaid suitsetamine. Põlemise produkt. Vähe inimesi mõistab, et suitsetamine ei ole mitte ainult toksiliste ühenditega suitsu sissehingamine vaid sissehingatav paberi  ja tubakapuru kuumus. Põlev mass lahustab lipiide, mis on kuumenevad ja oma teel ülemistesse kihtidesse nad põletavad mikrobioomi . Ellu jäävad mitte head bakterid, vaid halvad bakterid. Halb patoloogiline floora on palju tugevam ja kohaneb paremini teatud tingimustes. Hea mikrofloora, mis toodab valke ja hüaluroonhapet, kahjuks hävineb kordades kiiremini. Suitsetaja nahk hilisemas eas näeb välja nii iseloomulik,  teda parandada ja taastada on raske sest naha  mikrobioomivabrik on hävitatatud suitsu ja tulega.

*õhusaaste– linnasuits, mille vastu me oleme hetkel võimetud.  Koduse õhusaaste vastu on osaliselt tõestatud, et me saame õhutada oma ruume ja seega on see ikkagi parem kui seisnud õhk. Kontorites samuti on seisev õhk kordades hullem konsentratsioonilt bakterite ja viiruste poolest kui linnaõhus.

*põlemiseproduktid– aroomi -ja lihtsad küünlad. Sisaldavad mikroorganisme ja süsivesikuid. E mõju meie nahale tegelikult üldse hästi. On ka arutusel gaasipliidid versus integreeritud pliidid. Uurimistöödes leiti, et gaasipliite kasutavatel naistel on tugevamad pigmendiprobleemid ja kui nad vahetavad pliidi integreeritud pliidi vastu, siis ca 3 a. pärast nende nahas olev pigment väheneb. Niisiis- kuumus mõjutab meid tegelikult väga tugevasti.

*eemaldutakse praegu antiseptikutest ja desinfitseerivatest ainetest kosmeetikumides. Paljud konservandid hävitavad normaalset mikrobioomi. Imelik on see, et parabeenid, mida on maha tehtud ja millega tarbijat hirmutatud, olid selles plaanis paremad, sest nad vaesustasid vähem meie mikrobioomi. Ja muidugi kõrge konservantide sisaldus hävitab mikrobioomi, kahjuks on neid vaja sinna kreemituubi, mida koguaeg avatakse ja mis puutub õhuga kokku. Head on tooted, mis nõuavad vähe konservante- ühekordsed, pumbaga vaakummeetodil, tooted mis ei sisaldaks triklocani, alkoholi (vahel kasut. väikeses koguses ka prebiootikumide tootes). Kui aga esimese 5 koostisosa sees on alkohol, siis võib see toode mõjuda negatiivselt mikrobioomile.

*protseduuridest keemiline koorimine– tehakse kindla eesmärgiga ja ei ole paha aga pärast protseduuri  tuleks soovitavalt kasutada tooteid või teha hooldusi, mis taastavad naha mikrofloora. AHA/ BHA happed, mis on mõõdukal kasutusel head ja kaua aastaid kasutatud akne ja vananeva naha puhul, kui aga kasutatakse profülaktikas ilma mingi otsese põhjuseta, siis tasapisi muudavad happed naha mikrobioomi vaesemaks ja vähem efektiivseks. Siin on lähtesõnaks- mõõdukus kõiges. Kõik dermaabrasiooni e. lihvimise meetodid– sest me võtame maha naha kaitsebarjääri. Tegelikult ükskõik mis kõrge intensiivsusega hooldus võib mõjutada mikrobioomi. Kui näiteks üks kord puhastada antiseptikuga nahka, ei juhtu midagi aga kui teha seda iga päev, siis juba mõne nädalaga mikrobioom muutub. Meenutagem, et kauges ajas puhastati aknekoldeid ka puhta viinaga..

Hea uudis on see, et ilma infektsioonideta on naha mikrofloora suuteline ise taastuma, halb on aga see, et vanuse suurenedes see protsess aeglustub. Niisiis protseduure tuleb teha aga nagu antibiootikumi kuuri ajal toetame oma immuunsüsteemi probiootikumidega, nii ka pärast naha intensiivhooldusi anname nahale toitu, et temas kasvaks ja taastuks hea floora. See lubab meil naha olukorda kontrolli alla hoida. Huvitav tõdemus, et seedeelundkonna ja mikrofloora kooslust teati ammu aga naha seosest mikroflooraga hakati uurima alles hiljuti.

*Kui kasutada antiperspirante järjepidevalt, siis viib see mikrobioomi lõhkumiseni ja  ei olegi teada millal floora üldse taastuda suudab. Šveitsis leiti võrdluseks inimesi kes kunagi higistamisvastaseid tooteid ei ole kasutanud ja nendel on nõrgem higieritus kui nendel, kes katse käigus loobusid antiperspirandist ja uuringu kestel osutus nende higistamine ja higilõhn tunduvat tugevamaks kui teistel. Ja selline efekt kestis mitu kuud.  Hetkel toodetakse juba probiootilisi antiperspirante, mis neutraliseeriks higilõhna ja ei häiriks loomulikku higieritust.

KAS OLEKS VAJA PROBIOOTILIST KOSMEETIKAT KA NEIL, KELLEL ON NOOR JA KORRAS NAHK?

Terve nahaga inimesi on tegelikult väga vähe. Kui aga on noor, terve nahaga inimene ja hakkab kasutama probiootikume, siis mitte igakord ei tule see neile kasuks ja vastupidiselt oodatule, võivad tekkida punnikesed ärrituse foonil. Arvata võib et sellisel nahal on balanss nii korras, et ei maksa seda segama hakata. See on nagu akvaariumis, kus hakatakse toitma täissöödetud kalasid, mis ei tule kaladele kasuks. Nii on ka nahaga. Kui me räägime inimestest, kelle vanus on 30-40 a.-t, kes elavad suurtes linnades ja kellel on näiliselt nahk korras..On teada, et sellisel puhul on nahk ikkagi liigses stressis ja selle balansi hoidmiseks võib kasutada madala konsentratsiooniga probiootilisi tooteid- nt. naha puhastustoodet või päevast kaitsekreemi profülaktikaks ja halvima ärahoidmiseks. Nende inimeste puhul ei pea olema kogu hooldusvahendite komplekt probiootiline. Konsentreeritud preparaadid on juba nendele, kellel on tekkinud patoloogia. Siinkohal tuleb ära märkida, et kui on tekkinud kihelus, punetav foon, võibolla väikesed vistrikud, kuivus- siis võiks olla esimene kodune näohooldustoodete valik probiootiline, mis omakorda tähendab kogu liini- alates puhastusest, koorijast, seerumist ja kreemist. Sellise hoolitsuse ajal ei tohi kaasata happekoorimisi, retinooli, ravimeid. Ainult sellisel moel saab taastada oma naha mikrobioomi ja vaadata kas ca. 3 kuu jooksul kasutatud probiootikumiliin on suutnud naha olukorda stabiliseerida.

Ilusalong Ade Ilunurgake, kosmeetik Ade Seppi