Sarvkiht võib reguleerida niiskuse hulka ning samuti neelata seda spetsiaalsetest nahahooldusvahenditest ja väliskeskkonnast.
NAHA NIISKUSE SÄILITAMINE SÕLTUB
1. NMF-loomulikust niisutusfaktorist, mis on vettsiduvate ainete kombinatsioon, mida saadakse filargiini (korneotsüütide keratiini kiude siduv valk) lagunemisel. Loomulik niisutusfaktor koosneb:
*vabadest aminohapetest
*pürrolidoonsest karboksühappest (PCA)
*laktaatidest
*karbamiidist
*glükosamiinidest, kreatiinist, tsitraatidest
2. hüdrolipiidsest kilest- naha pinnal olev higi-ja rasunäärmete eritisest koosnev segu
3. rakuvahelisest tsemendist, mis koosneb enamjaolt tseramiididest (tuntud ka kui keramiid)
TSERAMIIDID
Mõiste- tsement, on määratletud kui aine, mis seob tugevasti omavahel kahte tahket keha. Sellest seisukohast saab sarvihti vaadelda kui teatud plaadikatet, mis on kokku köidetud tsemendiga kinnitatud rakkudest. Antud juhul on tsemendi funktsiooniks koe monoliitsuse tagamine, kuid ta soodustab ka rakkude kommunikatsiooni, kontrollib võõraste ainete sattumist koe sisemusse, veekaotust ning samuti mängib kindlat rolli rakumääratluse mehhanismis.
Rakuvahelise tsemendi peamisteks koostisosadeks on tseramiidid.
SARVKIHI EHITUS
Sarvkiht kujutab endast naha nähtavat osa. Sarvkihi ehitis meenutab telliskividest laotud seina ehitust, kus telliskivideks on surnud sarvestunud rakud- korneotsüüdid, mida seob omavahel teatud tsement- ehk tseramiidid, mis tagavadki kogu konstruktsiooni püsimise.
Rakutsement koosneb lipiididest, mida sünteesitakse teralise kihi rakkudes olevates graanulites-Odlandi lamellaarsetes kehakestes. Nende graanulite seinad koosnevad fosfolipiididest ja sisaldavad tseramiide. Keratinotsüütide (naha sarvainet ehk keratiini tootvad rakud) rakuseintega ühinedes vabastavad Odlandi kehakesed neis sisalduvad tseramiidid rakuvahelisse ruumi, teralise kihi ülemise osa tasandil.
Rakutsement koosneb 50% ulatuses tseramiididest, tema koostisesse kuuluvad ka kolesteriin(25%), vabad rasvhapped(15%). Tsemendi koostises olevad lipiidid omavad kõrget organiseerumisvõimet. Nad jaotuvad 5-7 paralleelsesse lipiidkihti, mis on omavahel eraldatud hüdrofiilsete vahekihtidega ja nii moodustatakse katkematu teedevaheline süsteem korneotsüütide vahelises ruumis. Vananemise käigus tseramiidide sisaldus nahas väheneb ning just see saab vanuri nahakuivuse (seniilne kseroos) tekkepõhjuseks. Rakuvahelise tsemendi muutuste põhjuseks on Odlandi kehakestes tseramiidide moodustamises osaleva fermendi aktiivsuse vähenemine.
RAKUTSEMENDIL ON MITU OTSTARVET
*rakkude kokkuhaakumine- tsement omab väga tugevat korneotsüüte siduvat võimet. Tegelikult tsement mitte ainult ei kindlusta rakkude ühinemise vaid tagab ka sarvkihi märkimisväärse elastsuse. Tseramiidid moodustavad suure hulga vahemolekulaarseid vesiniksidemeid, tekitades omamoodi võrgu rakukihtide pinnal ning samuti mitmeid hüdrofoobseid (vett kartvaid) vastastikmõjusid, nende kihtidega ristloodis oleval tasandil. Seoses sellega nimetatakse tseramiide sageli molekulaarseteks või membraanseteks neetideks või armatuurvõrguks. Kaotades vajalikke lipiide muutub nahk hapraks, kuivaks ja ärritustele vastuvõtvaks.
*vastupanu veetustamisele
Tänu oma lipiidsele (rasusele) koostisele ja kihilisele struktuurile on tseramiidid palju vettpidavamad kui naharasu vabad organiseerimata lipiidid (rasunäärmes).Seetõttu piirabki rakuvaheline tsement nii efektiivselt epidermise veekaotust. Need omadused aitavad kaasa vee kinnihoidmisele sarvkihis ja piiravad selle aurustumist välisatmosfääri. Üleliigse vee haaravad loomulikud niisutusfaktorid (NMF) ja hoiavad seda korneotsüütides.
*kaitse
Tseramiidid mängivad väga tähtsat rolli naha kaitses välise agressiooni eest- bakteriaalse floora sissetungi, ebasoodsate keskkonna tingimuste ( nt. heitgaas, tubakasuits jne.) ja ilmastikutegurite eest. Niisiis- tseramiidid kaitsevad nahka võõraste ainete sissetungimise eest.
*suhtlus
Tseramiidid loovad vajalikud tingimused lipofiilse loomusega rakusignaalide (tsütokiinid) läbimise jaoks.
*elastaasne restruktrueeriv mõju
Elastiin ja kollageen moodustavad proteiinse dermaraamistiku (pärisnahavõrgu), mis kindlustab naha toonuse, sitkuse ja elastsuse. Elastaasi (derma elastiini hävitava ensüümi) aktiivsuse eest vastutavad plasmaatilised inhibiitorid. Ainult taimsed tseramiidid suudavad tõeliselt kaitsta elastiini ja seda tänu fitosfingosiiniga seotud polüküllastunud rasvhapete cis-konfiguratsiooni olemasolule.
*kosmeetika abikäsi- taimsed tseramiidid
Tseramiidid taastavad epidermise barjääri, asendades puuduvaid looduslikke tseramiide. Need omakorda soodustavad keratinotsüütide nn. toitumist ning on edaspidi kasutatavad ehitusmaterjalina nahaomaste nahalipiidide sünteesiks. Õigete hooldustoodetega on võimalik taastada nahabarjäär.
