Sinu nahatüüp ja sellest tingitud probleemid

Kuiv, kurnatud nahk

Nahk on inimorganismi tähtsaim osa, mis moodustab 15% inimese kehakaalust. Nahk on samuti tähtsaim niiskusemahuti, suuremal jaol tänu dermale (sidekude), mis hoiab endas 15-18% kogu organismis olevast niiskusest. Sarvkiht (kõige ülemine nahakiht) mängib väga tähtsat rolli nahapinna niisutuses. Ta on eralduspiiriks välismaailma ja naha vahel. Seega ringleb niiskus nahas kahe tasandi piires:

1. sügavamates nahakihtides, kus niiskus (peamiselt rakuvaheline) ringleb rakkude vahel.

2. epidermise sarvkihis, kus niiskus on korneotsiitide (nn. surnud rakud ) poolt kinni hoitud ning aurustub osaliselt atmosfääri. Seda nähtust tuntakse transepidermaalse veekaotuse nime all, mis on reeglina vähetähtis, kuid kasvab järsult hüdrolipiidse kile (nn. nahamantel, mis koosneb higist, rasust ja surnud rakkudest ning on kõige ülemine kiht nahal) kahjustuste puhul.

Mis on veetustatud nahk?

– nahk, mis kannatab veepuuduse all epidermise sarvkihis. Nahk ammutab niiskust organismi veevarudest ja seega sõltub nendest. Kui kehas pole piisavalt vett, peab ka nahk tulema toime väiksema veekogusega ja see võib põhjustada nahakuivust. Veetustumine ohustab iseäranis eakaid, sest vananedes janutunne väheneb. Nahka võib pidada veetustatuks, kui niiskussisaldus epidermises langeb alla 13%. Kui niiskussisaldus jääb alla 10% siis  on tegu väga tugevasti veetustanud nahaga, mille sümptomid on:

1. puudulik läige, kahvatu värvus

2. vähenenud elastsus, kiskumistunne

3. suurenenud sügelus

4. kestendamine

Alipiidne kuiv nahk– põhjuseks struktuursed häired, bioloogilised muutused on naharasu (lipiid) nõristuse vähenemine e. sebostaas.

Sarvkihi niiskusepuudusest põhjustatud naha veetustamise põhjuseks on ilmastik, ebasobilik ökoloogia, stress. Bioloogiliseks muutuseks on sarvkihi veepidamisvõime vähenemine naha loomuliku niisutusfaktori NMF puudumise tõttu.

Nähtavalt kuiv nahk– põhjuseks vanus, päike. Bioloogiliseks muutuseks on sarvkihi paksenemine, loomulike eksfoliatsiooniprotsesside (koorumine) ja epidermaalse barjääri häiritus.

Niiskus on eluliselt vajalik element, mis vastutab naha komfordi, kvaliteedi ja väljanägemise eest. Niiskus aeglustab naha vananemisprotsessi. Kosmetoloogid märgivad ära naha pealispinna, eriti sarvkihi niisutamise tähtsust, mis hoiab ära niiskuse kadu. Veetustatud naha hooldus peab kindlustama 3-kordse efekti:

1. tugevdama ja taastama vajaliku niisutustaseme sarvkihis

2. korvama lipiidide (rasu), sealhulgas tseramiidide (rakuvahelise tsemendi peamine koostisosa) puuduse

3. kaitsma nahka kahjulike faktorite eest

Sarvkiht võib reguleerida niiskuse hulka ning samuti neelata seda väliskeskkonnast või spetsiaalsetest nahahooldusvahenditest. Niiskuse säilitamisel mängivad kaasa NMF (naha loomulik niisutusfaktor, mis on hügroskoopsete ainete kombinatsioon), pH tase (hüdrolipiidne kile), epidermise rakuvaheline tsement (enamjaolt tseramiidid). Naha kuivus võib olla ka tingitud basseiniveest, lennureisidest, alkoholi ja tubakalembusest, ebapiisavast joomisest, valest toitumisest- millest tuleneb küllastumata rasvhapete ja A- vitamiini vaegus. Naha kuivust võib tekitada ka pärilikkus, vanus, sisehaigused- kilpnäärme alatalitus, diabeet, vähktõbi ja süsteemsed haigused. Ka mõned ravimid kuivatavad nahka- vett väljutavad diureetikumid, akneravimud ja kolesterooliravimid. Samuti  solaarium, valgusravi ja UV-kiirgus, sest põletikuline nahk kaotab ohtramini niiskust kui oleks normaalne. Kõik leelised pesuvahendid- seebid, šampoonid, dušigeelid, nõudepesuvahendid kuivatavad nahka, samuti valed hooldustooted.

Kuival nahal esineb pingulolekutunne, eriti pärast nn. veeprotseduure on selline tunne nagu nahk oleks numbrivõrra väiksemaks jäänud. Tavaline on ka kirvendus, sügelemine, kare ja ebaühtlane nahapind, punetus ja põletikulisus. Kui inimene ei reageeri probleemile, siis üsna ruttu kaasuvad selle sümptomitega nahalõhed, mis hullemas olukorras hakkavad ka veritsema. Naha kaitsebarjäär on rivist väljas, seetõttu on soodumus naha erinevateks põletikeks ja pindmisteks ning sügavamateks kortsudeks.

Kuiv, toonusetu nahk

Toonuse langus toimub põhiliselt derma (sidekude) maatriksi (rakuvaheaine) struktuurse degeneratsiooni tõttu. See koe vananemine võib tuleneda kas rakkude patoloogilisest mandumisest( mis tähendab, et rakud ei suuda enam jaguneda või sünteesida derma maatriksi elemente), või kollageensete ja eriti elastiinsete kiudude mandumisest.

Meenutame derma ehitust

Derma on sidekude, mis tagab naha mehhaanilised omadused- elastsuse, vastupidavuse ning venivuse. Ta koosneb rakkudest (põhiliselt fibroplastidest) ja hüübetaolisesse ainesse süüvitud kiududest (vaheaine). Derma on epidermisele toeks ning veetagavaraks organismile- selles hoitakse 15-18% kogu organismis oleva vee hulgast.

Naha vananemine sõltub mitmest tegurist:

– vanus

– geneetiline eelsoodumus

– viibimine päikese käes

– keskkonnatingimused

– elustiil

Vananemine omab mitmeid ilminguid epidermise muutuste tasandil- epidermise alumiste kihtide õhenemine, naha läbipaistvuse suurenemine ja veesisalduse langus sarvkihis.

Vananemisega kaasnev naha toonuse nõrgenemine on seotud dermaalsete kiudude kvaliteedi muutumisega. Kollageen muutub hõredamaks ja vähem paindlikuks. Ta ühineb väga tihedateks kimpudeks veevaestes piirkondades, mistõttu tema omadused- elastsus, plastilisus ja venivus kaovad. Vähehaaval hakkab toimuma defektsete kiudude kogunemine, mis aitab kaasa naha toonuse vähenemisele. Samuti lõheneb elastiin omakorda väiksema hargnemiste arvu ja tihedusega fragmentideks, glükoosaminoglükaanide hulk dermas väheneb, mis viib naha veetustamiseni ning elastsuse vähenemiseni.

Rasune nahk

Iseloomulik on pooride laienemine laubal, ninatiibadel ning lõual. Sellega kaasneb intensiivistunud rasueritus (seborröa), mistõttu nahk omandab rasuse läike. Sageli esinevad nahal komedoonid- avatud ( mustad täpid) ja suletud (mikrotsüstid) ning mõnikord ka rasunäärme tsüstid- ateroomid.

Rasunäärmete tihedus varieerub tugevasti erinevates kehapiirkondades. Näärmed asetsevad peamiselt peas, õlgadel ja seljal. Kõige suurema tihedusega ala on nn T-tsoon, näo keskosa.

Naharasu koostis:

– glütseriidid,

– vabad rasvhapped,

– rasvhapete estrid :

• kolesteriin,

• skvaleen,

• küllastunud süsivesinikud.

Rasu koostis varieerub sõltuvalt rasunäärme asukohast ning organismi füsioloogilisest seisundist (infektsioonid, toitumisharjumised). Naharasu on erinevate lipiidide segu. Seborröa ja akne korral on rasu koostis pisut muutunud, sisaldades vähem küllastumata rasvhappeid ning rohkem skvaleene ja vahaestreid.

Naharasu osatähtsus on kaitsta nahka agresiivsete välismõjude ja veetustamise eest. Ta kindlustab naha pehmuse ja soodustab fermoonide ( bioloogilise liigi eristumise hormoonide) teket.

Naha kaitse:

– selles seisnebki naharasu põhiline otstarve- kaitsta eriti olukordades, kui jutt käib bakteri või seennakkuse poolsest agressioonist. Samuti kaitseb rasu nahka veetustamise eest. Rasu bioloogiline ülesanne on kaitsta ja varustada nahka E-vitamiiniga, mis kaitseb nahka oksüdatiivse stressi eest. Teadlased on pakkunud välja ka hüpoteesi rasu immunomoduleerivast toimest sest on täheldatud , et suurema rasuproduktsiooni ja aknega inimestel on harvem leukeemiat ja melanoomi.

Kaitse mikroobide eest:

Selleks, et nahal paljuneda, vajavad bakterid ja seened vett ning hapnikku. Naharasu rikastab keskkonda lipiididega ja võitleb bakteritega, võttes neilt ära vee ja takistades nende hingamisprotsessi. Siiski omavad teatud bakterid (P.acnes, P.granosolum) fermente, mis lubavad neil lipiide hävitada, muutes neid suhkruteks. Sellised bakterid saavad võimaluse paljuneda karvanääpsudes ja provotseerida põletikulist protsessi, mis võib viia akne tekkimiseni.

Kaitse veetustamise eest:

Naharasu moodustab enam-vähem veekindla kile, mis piirab vee transepidermaalset aurustumist. Siiski on naharasu kaitse naha veetustamise eest tunduvalt vähem efektiivne kui tseramiidide (nahas olevad rasvained, moodustuvad sarvkihis ja pidurdavad niiskuse aurustumist) poolt moodustatud epidermaalne kaitse.

Naha pehmus:

naharasul on ka epidermise määrde otstarve. See efekt on saavutatud kahel viisil:

otseselt- tänu rasu koostisele

kaudselt- tänu selle okulsiivsetele omadustele. See hoiab vett nahas ning seeläbi suurendab sarvkihis elastsust.

Puhverdusjõud:

Naharasu kindlustab normaalse pH-taseme püsimise välise hapetepoolse agressiooni tingimustes.

Naharasu eritumist mõjutavad tegurid:

• suguhormoonid. Peamiseks naharasu eritumist mõjutavateks teguriteks on meessuguhormoonide- androgeenide tase. Östrogeenid summutavad rasuerutust. Ka hüpofüüsi hormoonid võivad avaldada rasueritusele tunduvat mõju.

• kehatemperatuur, mille tõus suurendab naharasu voolavust, mistõttu viimane jaotub mööda nahka kergemini. Selle tulemuseks on seborröa teravnemine. Kehatemperatuuri tõus suurendab higieritust, higi moodustab koos naharasuga emulsiooni., mis soodustab rasu levikut naha pinnal.

• naha rasvatustamise võimalused: selliste lahustiste nagu eeter või piiritus kasutamine viib hetkelise lokaalse naharasu hulga vähenemiseni, mis kompenseeritakse kohe rasunäärmete nõristuse tugevnemisega. Sellised lahustid mitte ainult ei eemalda naharasu, vaid ka uhuvad välja rakuvahelise tsemendi sarvkihi lipiidsed komponendid- tseramiidid. Selline tseramiidide hulga vähenemine suurendab naha veekaotust. Pehmete nahapuhastusvahendite kasutamine ei anna sellist reaktsiooni, sest ei mõjuta rakkudevahelise tsemendi tseramiide.

• naharasu ja hormoonid- naharasul on kahtlemata tähtis roll naha normaalse tasakaalu säilitamisel. Naharasu nõristust kontrollivad põhiliselt suguhormoonid, neist kõige tähtsam on testeroon. See on eriti aktuaalne teismeliste jaoks, kelle hormoonvaldkond ei ole veel saavutanud küpsust ja stabiilsust ning samuti täiskasvanud meeste jaoks, kellel on kõrge hormonaalse aktiivsuse tase.

• episoodilisi hormonaalse aktiivsuse tõuse esineb ka naistel ja see kajastub tingimata naharasu erituses.

Vaatamata iseloomulikule liigsele rasueritusele võib rasune nahk olla samaaegselt veetustatud, sõltuvalt vanusest. Veetustamise põhjuseks võivad olla:

• väliskeskkonna agressiivsed tegurid nn.ilmastik, atmosfäärisaaste jne.

• alkoholi sisaldavad kosmeetilised vahendid võivad viia iga nahatüübi veetustamiseni. Sellised näopuhastusvahendid aitavad kaasa veest ja lipiididest koosneva kaitsekihi hävimisele ning peavad olema asendatud õrnemate, spetsiaalselt rasuse naha hooldamiseks mõeldud vahenditega.

• konstitutsionaalsed häired, mis on seotud loomuliku niisutusteguri puudumisega sarvkihis (väheneb tunduvalt sarvkihi veepidamisvõime).

• vanuselistest protsessidest tingitud rakuvahelise tsemendi vedeldumine, mis vähendab tseramiidide sünteesi taset.

Põhilised veetustatud ja tundlikuks muutunud rasuse naha iseloomustajad:

• suurenenud rasueritus ehk sebbörea, mis viib patogeense floora paljunemiseni naha ning seeläbi põletikulise protsessi tekkeni.

• hüperkeratoosi (kestendamise) häire tulemusena pakseneb sarvkiht, põhjustades paapulate teket. Bakteriaalne floora rasukarvanääpsudes erineb oluliselt naha pealispinnal olevast. Näiteks propionbacterium acnes toitub põhiliselt naharasust ja seejärel eritab aineid, mis tekitavad põletikku ja paapulaid.

• Epidermise sarvkihi veetustamine, mis häirib naha tõkkefunktsiooni ning tekitab samuti põletikku.

Veetustatud rasune nahk vajab intensiivset niisutusprogrammi, mis peab aitama säilitada sarvkihi veetasakaalu ning vähendama nahaärritust ja optimeerima nahas toimuvad loomulikud protsessid.

Kuna su nahk eritab pidevalt jäääkaineid ja surnud rakke, on ilu nimel vaja seda iga päev puhastada, et vältida ummistunud pooride, komedoonide ja võimaliku akne teket. Isegi kui sa ennast ei meigi, on näo pesemine enne magamaminekut hea mõte, sest rasu sinu näol on õhus lendlevatele osakestele ja mustusele kui magnet. Väike meelespea- telefonid on väga räpased ja bakteritest kihavad, seepärast puhasta oma tel.-ni kaks korda nädalas antibakteriaalse lahusega.

Ja nüüd veelgi lihtsamalt ..

Milline on Sinu nahatüüp?

Oma nahatüübi täpne hindamine ja õige hoolitsus on olulised, et saavutada vastupandamatult imekaunis nahk. Paljud inimesed hoolitsevad oma naha eest sobimatute toodetega ja teevad seeläbi oma nahale hea asemel liiga. Lisaks tuleb arvestada, et naha seisund võib muutuda vastavalt hooajale, keskkonnale, elustiilile ja tervisehäiretest lähtuvalt. Nahatüüp on geneetiliselt kaasa antud.

Normaalne e. tasakaalus olev nahk– selline nahk pole liiga rasune ega liiga kuiv. See on enamasti iluvigadest vaba nahk, kuid võivad esineda komedoonid. T-tsoon (otsaesine, nina, lõug) või ülaselg võib sõltuvalt niiskusest ja temperatuurist muutuda 4-6 tundi peale puhastamist muutuda veidi rasuseks. Poorid on normaalse suurusega, külma ilmaga võib kogu keha kannatada pindmise vedelikupuuduse käes. Normaalne nahk on tasakaalus ja kõige ihaldusväärsem nahatüüp.

Rasune nahk – seda tüüpi nahal on T-tsoonis ja ehk ka põskedel, õlgadel, kaelal, rinnal ja seljal keskmisest suuremad poorid. Aktiivsemad rasunäärmed annavad nahale rasvase läike juba tunni jooksul pärast puhastamist. Seda tüüpi nahk võib, kuid ei pruugi kalduda aknele, tihtipeale on nahas ummistunud poorid. Meik kipub nahalt mõne tunni jooksul maha libisema ja hajuma. Kuumus ja niiskus kiirendavad sageli rasu teket. Suvel on naha ainevahetus kiirem ja lisaks aktiivsele rasule lisandub veel ka higierituse suurenemine. Selline nahk on kliendile häirivalt läikiv. Jahe ja kuivem ilm on rasusele nahale parem. Rasu eritus normaliseerub. Pindmine vedelikupuudus esineb väga külma ja kuiva ilma korral. Plussiks on see, et rasusele nahale on kortsudel ja kurdudel raskem tekkida. Kui rasune nahk kuivab, kipub ta tasakaalu saavutamiseks rohkem rasu tootma, oluline on liigne rasu eemaldada-ilma, et nahk kaotaks oma kaitsekihti.

Kuiv nahk – seda tüüpi nahal puudub loomulik rasu ja niiskus, mis on terve ja särava naha põhinõuded. Selline nahk võib kogu päeva paista helbeline, kestendav ning tunduda kare ja pinges. Kuival nahal on väikesed poorid ja ta pinguldub peaaegu kohe pärast puhastamist (vedeliku aurustumise tagajärjel tekib kiskumise tunne). Kuival nahal tekivad kortsud ja kurrukesed kiiremini, sobib soe ja niiske kliima- talv võib olla paras katsumus, naha niiskusekadu muudab selle punetavaks, kestendavaks ja ärritustele vastuvõtlikuks!

Kombineeritud nahk  – selline nahk on segatüüpi nahk. T-tsoon võib olla rasune, kuna seal on palju rasunäärmeid . Põskedel või näokülgedel  on nahk normaalne või kuiv. Segatüüpi naha puhul on T-tsoonis tavaliselt laienenud poorid ja nähtavad komedoonid ning nahk võib olla vastuvõtlikum vistrikele ja isegi aknele. Põskedel, näokülgedel ja kaelal võib nahk olla normaalne või kuiv ja pingul, võimalik on ka pindmine kestendamine. Seda tüüpi nahka mõjutab kõige enam ilm. Talvel hakkavad rasusemad alad normaliseeruma ja kuivemad alad rohkem kuivama. Kui aga temperatuur tõuseb ja niiskus suureneb, hakkab T-tsoon rohkem rasu tootma ja kuivad alad normaliseeruvad.

Pindkuiv nahk –  see ei ole eraldi nahatüüp, vaid võib esineda ükskõik millise nahatüübi korral. Põhjuseks sarvkihi veepidamisvõime vähenemine loodusliku NMF-niisutusteguri puudumise tõttu. Pindkuivust võivad põhjustada nii välised kui ka sisemised faktorid (UV-kiirgus, konditsioneer, tuul, heitgaasid, tubakas, liialt kuivatavad kosmeetilised tooted nahal, ravimid jne.) Sellisel nahal on häire tseramiidide sidususel, mis seovad marrasknaha nn. plaadikatteks, suutes tervikuna niiskust hoida ja kaitsta väliste agressorite eest.

Tundlik nahk – see ei ole eraldi nahatüüp, vaid võib esineda lisana ükskõik millise nahatüübi korral. Selline nahk kipub igasuguste väliste tegurite- nahahooldustoodete, päikesevalguse ning temperatuuri ja niiskusemuutuste tõttu liigselt reageerima. Selline nahk hakkab väga kergesti punetama, on vastuvõtlikum löövetele ja ärritustele, saab kiiresti päikesepõletuse. Vananedes on sellisel nahal ka soodumus punetada, mis tuleneb laienenud kapillaaridest. Põskedel ja ninal esineb teatud sorti punetust- erüteemi. Kuiv ja karge talveõhk võib juba ärritunud nahka veelgi enam kahjustada, kuivatades seda ja muutes ta nahaärritustele vastuvõtlikumaks. Suvine kuumus, niiskus ja päikesevalgus võivad samuti halba teha, tekitades sügelust, laike nahal ja üldist punetust. Kui tundliku naha eest ei hoolitseta ettevaatlikult, avaldub see naha tervises ja välimuses.

Küps nahk  – nahal on tuhm toon ja ta on nähtavalt karedam. Nahk on lõdvem ja lahtisem, sellel on kurrud ja väiksed või isegi sügavamad kortsud. Tavaliselt on selline nahk inimesel, kes on jõudnud üle 50.-e piiri ja see on loomulik vananemise juures. Aga on ka inimesi varajastes 40.-tes, kellel on samasugune nahk, samuti on mõned õnnelikud, kelleni see osa vananemisest jõuab alles 60.-tes eluaastates. Selle, millal või mis mahus võib nahk selliseks muutuda, määravad head geenid, naha loomulik ja piisav rasvasus, tervislik elustiil ja hea toitumine ning korralik järjepidev nahahooldus. Seda tüüpi nahk kipub olema kuiv, kuid võib T-tsoonis olla normaalne või veidi rasusem, eelkõige siis, kui see oli rasune nooremas eas. Kui oled üle 50.-ne aasta vana ja sul on rasune nahk, siis pea seda õnnistuseks – Sinu sõpradele tulevad kortsud varem kui sulle. Küpses eas nahale sobib paremini soojem ja niiskem kliima. Külmas kuivas kliimas vananeb nahk kiiremini ja võib muutuda veel kuivemaks. Sellisel nahal võib, olenevalt inimese kokkupuudetest päikesekiirgusega, suitsetamisest ja alkoholi tarbimisest, tekkida ka hüperpigmentatsioon.

Keskkonnast kahjustunud nahk – seda tüüpi nahk võib ilmneda umbes 35. eluaasta lähedal, niisuguse nahaga kaasnevad sellised iluvead nagu enneaegsed kurrud, kortsud, hüperpigmentatsioon, karedus, laigulisus, punetus. See nahatüüp on võrdlemisi sarnane küpses eas nahaga. Keskkonnast kahjustatud nahk kõneleb elustiilist. Selline nahk võib olla suitsetajatel, kohvi-ja karastusjookide tarbijatel, inimestel kes joovad palju alkoholi, narko-või ravimisõltlastel, veespordi harrastajatel, päikesega liialdajatel, mägironijatel, spordialade austajatel, mida harrastatakse äärmuslikes tingimustes. Seda tüüpi nahk tekib korduva äärmusliku veepuuduse tagajärjel ja tihtipeale pole enam võimalik taastada naha tervislikku tippvormi. Pärisnahas leiduvad valgud, kollageen ja elastiin, on kaotanud oma paindlikuse ja elastsuse. Terve, loomulikult heleda, õhukese ja kuiva nahaga inimeste nahk saab keskkonna mõjude tagajärjel hõlpsasti viga ja vanemas eas kipub neil olema kipitav, valus, kuiv nahk, mis lõheneb ja veritseb väga kergesti. Keskkonnast kahjustatud nahk võib nooruses olla rasune või normaalne, kuid 40. eluaastates on ta peaaegu alati normaalne kuni kuiv või isegi väga kuiv.

Ilusalong Ade Ilunurgake, kosmeetik Ade Seppi