BMS- Biomehaaniline stimulatsioon ehk lihasrakkude äratus

Näo deformeerumise põhjused:

• koe muutused ja pinge – tekib kompenseerimine keskele ja alla – gravitatsioon. Seda on võimalik vaadelda peegliga, kummardades allapoole on võimalik tõdeda, et vananedes kisub nägu keskele ja vajub alla.
• lihased ja sidekiud lühenevad seetõttu on vaja teha lihaste venitusharjutusi.
• koljuluu muutused – kokkutõmbumine. Koljuluu on meie vundament ja karkass, mida katab lihas ja kude. Seetõttu on vaja töötada ka luuga.

Nähtavad muutused:

• näo deformatsioon – topeltlõug, näoovaal, lõuakontuur ehk nooruslikkuse nurk.
• kaela staatika – on olemas termin – arvutikael, mis kaldub liigselt ette.
• miimilised kortsud – otsmikul, silma ümbruses, nasolabiaalses piirkonnas jne.
• naha kvaliteedi halvenemine – peened kortsud, jume, kuivus, kuperoosa,  postakne. Nahk on tekstuurilt lõtv ja kare.
• rüht – kui seljatagant vaates kõnnivad 2 inimest ja me ei näe nende nägu, siis teeme ikka vahet vanusel. Kuidas? Õlad on ees ja liikumise biomehaanika muutub, kaob nooruslik painduvus.

• nina läheb laiemaks ja nina ots vajub alla
• kaob naha maht
• muutub kõrvade asukoht
• ninasild kukub sisse
• otsmik läheb sügavamale
• silmad vajuvad sügavale ja keskele
• koljuluud tõmbuvad kokku
• tekivad nasolabiaalkortsud ja põsed kukuvad (tiivad)
• kaob nooruslik ovaal. Noorena on nägu kolmnurkne aga vanusega see pöördub vastupidiseks, alumine osa muutub nurgeliseks ja ülemine kolmandik kolmnurkseks
• tekib topeltlõug
• nooruse nurgaks nimetatakse lõualuu ja kaela nurka, ideaalis on see nooruses 90 -100 kraadise nurga all, vanusega näoovaal justkui ujub, tekivad topeltlõug ja rippuvad põsed, kaelale tekivad vorbid ja nahk muutub lõdvaks
• 2 vananemise tüüpi:
    a) lõug pöördub üles nina suunas ja tekivad alahuule alla kortsud    b) harvaesinev, kus alalõug vajub sisse ja näoovaal muutub mitte selgelt piiritlematuks .

Kui me teeme kaua ja pidevalt näo miimikat, siis tahes tahtmata tekivad sellest ka kortsud. Emotsioonid on osa inimese olemusest – rõõmu-, kurbust-, jälestust-, imestust väljendavad miimilised liigutused reedavad vaatajale paljugi iseloomust. 

• naer südamest – silmaümbruse kortsud
• kurbus – nasolabiaalkortsud
• jälestus – nagu nuusutaks midagi, pinges on alumine nina ja huuleümbrus, tekib justkui maskinägu
• imestus – otsmiku kortsud                           

• mõtlik olek, keskendumine – kurjusekorts kulmude vahel
• miimilised kortsud tekivad ka pinges olekust – sport, päikese poole vaatamine jne.

Näol on lihaseid väga palju, lausa 30% meie kogu organismi lihastest. Lihased omavad keerulist konstruktsiooni, näo alumise kolmandiku lihased toituvad üksteisega ühenduses olles ja kasvavad koos nahaga. Enamus lihasgruppidest on üksteisest läbipõimunud ja kinnituvad teiste lihaste otstesse, just seetõttu on inimesel kõige väljendumisrikkam miimika.

Silma ümber oleva söörlihas ei kinnitu nahale eraldi, sellepärast on vaja suhtuda silmaümbruse pingetesse äärmise hoolimisega, muidu on abiks hilisem kirurgia. 

Lihased mis asuvad juuste all, piltlikult öeldes on nad nagu kilemüts mis on ümber pea (lihaskõõlusplaat).  Tekkinud pingete tagajärjel surub ta nägu justkui allapoole, suureneb vereringe aptoos, näoovaal muutub ebamääraseks ja tekivad tursed. Samuti mõjutavad näo välimust kaelalihased ja muud skeletilihased, mis on pinges.

Noore inimese nahk on prink ja nö. täidetud tänu rakkude ainevahetusele ja lihaste loomulikele füsioloogilistele protsessidele, vanusega need metaboolsed protsessid peetuvad, lümf seisab, vereringe aeglustub ja sügaval asetsevatele veenidesse ja kapilaaridesse ei jõua toitained ja hapnik. Lihaskiud muutuvad lühemaks, näitlikult kui pintsaku alusriie (lihas) tõmbub kokku, siis pealmine kangas (kude) on samas suuruses aga kisub kortsu. Sama toimub nahaga, mis peab justkui täitma lihase lühenemisest tekkinud vahekohad, nii tekivadki kortsud, samas osa nahka jääb justkui üle ja see on siis piltlikult elastsuse kaotanud nahk.

Siin tulebki appi BMS – mis ergutab vereringet, mõjutab lihaseid ja kude.

Kuidas biomehaaniline stimulatsioon töötab lihasgruppidega?

• võtab ära hüpertoonuse (suure pinge) silma ümbruse lihastelt, vähendades seeläbi kortse ja pealekukkuvaid laugusid
• eemaldab spasme näo keskosast, milleläbi vähenevad nasolabiaalkortsud
• vähendab spasme otsmikulihaselt – korrigeerides seeläbi lauba kortse
• vähendab hüpertoonust kulmu peal olevatelt lihastelt, mis tekitavad kulmude vahele kurjuse kortse
• vähendab hüpertoonust kulmude vahel asetsevatelt lihastelt, mis eemaldab kortsud ninatiibalt ja korrigeerib kulme
• toob nooruslikku toonusesse lihase, mis kisub huule alla, seeläbi eemaldab langevad põsetiivad ja tõstab huulenurki
• eemaldab spasmi suuümbruslihaselt, lõõgastab huule pealseid kortse, toob värvi huultesse ja muudab huuled lopsakamaks
• võtab spasmi mälumislihaselt, mõjutab hammaste krigistamist, nooruse lõuajoone ja kaela nurka ja näoovaali