Milliseid salongihooldusi ja nahatooteid eelistada

võimaldab tänapäeval juba taastada kollageeni lõtvunud kiude, perforatsioon ( augustamine) stimuleerib fibroplasti kasvufaktoreid, luues nii uut kollageeni. Samuti on kõrgtehnoloogiline kosmeetiline aparatuur võimeline pärssima rasunäärmetes põletikke provotseerivaid baktereid.

vitamiini ja mineraalidest pakatavad hooldused. Kõik hoolitsused kaasavad tegelikult ka vabade radikaalide vastase mõju. Samuti ei tohi ära unustada, et mitte ainult nahk ei ole tähtis, vaid ka seda toetav lihas, mille toonuses hoidmiseks sobivad erinevad massaazid, müostimultsioon, HIFU ultraheli jne.

sobivad invasiivne (süstemeetod)  ja mitteinvasiivne (süstevaba) mesoteraapia ja biorevitalisatsioon. Kellele need meetodid ei sobi, saavad valida aparaatse elektroporatsiooni, külma ja survemeetodil toimainete kiire pihustamise jne. või manuaalsete niisutavate ja toitvate hoolduste vahel, kus leidub tseramiide ja aktiivainena kõrgtehnoloogilist hüaluroonhapet. Hooldused ja tooted peaksid toetama epidermise ja derma vahelist alusmembraani.

taimsed tüvirakud. Tüvirakud on kõikide teiste rakkude algrakud, olles võimelised taastootma või muunduma mis tahes rakkudeks ükskõik millistes kudedes. Seega on neil võimas ülesanne luua läbi pooldumise aina uusi rakke.

epidermaalne kasvufaktor. See on naturaalne valk, mis sisaldub inimese nahas ja mis vastutab rakkude uuenemise protsesside eest. EGF ravib kahjustatud naharakke ning kiirendab nende metabolismi. Tänu sellele toimub kiirem naharakkude uuenemine. Kosmeetilistest protseduuridest ergutab loomulikku kasvufaktorit kõige enam microneedling ehk kollageenteraapia näohooldus. EGF avastamise eest on saanud paar teadlast Nobeli preemia. Taimsed kasvufaktorid jäljendavad inimese enda EGF-d.

nii koduseid kui salongis teostatavaid, mille eesmärk on naha reljeefi ühtlustamine, pigmendiprobleemid, läbilaskvus, uuenemine, ergutamine.

Nooremas eas, samuti tundlikumale nahale ensüümkoorimised ja naha piisav niisutamine, ebapuhtale  ning vananevale nahale happekoorimised. Kindlasti vajab nii noorem kui vananev nahk antioksüdante, mis aitaks kaitsta lammutavate protsesside tagajärgede eest.

aitavad taimsed fütohormoonid (fütoöstrogeen) nahka tasakaalustada ja vähendada kollageeni kiiret lagunemist. Reegleid ei ole, kõik hooldused tuleks valida kooskõlas naha kronoloogilise ja bioloogilise vanuse järgi.

UVA/UVB/HEV/IRA kaitset, sest kiirgused lõhuvad jõuliselt dermastruktuure, melanotsüütrakud koonduvad nahka kaitsma, kahjuks ei ole nende võime piiritu ja seetõttu tekibki pigmendi ebaühtlane jaotus nahal, mida lõhustada hiljem on raske. Kaitset UV-kiirguse vastu vajab nahk ka sel põhjusel, et keratinotsüütide vohamine aktiveerub, et kaitsta naha alumisi kihte. Selle tagajärjeks on surnud naharakkude rohkus, alumised elavad nahakihid ei suuda selle tihke massi pärast normaalselt jaguneda ja ülespoole tungida, nii peetubki epidermise normaalne ainevahetus, tekib enneaegselt vananenud, kuiv või ebapuhtustega nahk. Samuti on UV-kiirgus nahka vanandav, liigne doos hävitab sidekelisi struktuure ja raku DNA-d.

Vananedes väheneb meil sageli janutunne ja me arvame, et me ei vaja oma keha ja aju niisutamiseks rohkem vett. Meie nahk on esimene organ, mis meid vedeliku puudusest tingitud olukorrast teavitab. Nahk näitab välja kõik probleemsed kohad, mis tegelikult tulevad seestpoolt organismist. Kui oled väike inimene, pead jooma vähemalt 2, 5 liitrit “aluselist” vett päevas. Veelgi rohkem vett oleks vaja, kui oled ülekaaluline, viibid pikemat aega väljas, tegeled spordiga või raske füüsilise tegevusega.

Rohkem vett on vaja ka siis, kui on ärevus või stressitase, või kui  elad kuivas kliimas. Inimesed, kes elavad külmemates piirkondades, kus õhuniiskus on “madal”, eriti kui maja köetakse pika talve jooksul vajavad nad rohkem vett. Õhk imab keha nahalt niiskust, seetõttu on kehal suurem veevajadus. Nahk imab endasse ka õhusaastet ja õhukeskkonnas leiduvaid toksiine täpselt samamoodi nagu paikselt manustatavaid ravimeid. Vesi on oluline keha funktsioonide säilitamiseks, sealhulgas hea vereringe, nahakudede taastumise, samuti korraliku seedimise, sekretsiooni ja imendumise tagamiseks. Vesi aitab verel toitaineid kogu kehas jaotada, samuti naharakke elavdada, ning eemaldada rakkudest jääkaineid.

Vesi võiks olla “aluseline” vesi, mille pH on enamikus kohtades maailmas tavaliselt vahemikus 7,2–7,4 selleks,  et happelisi toite ja jooke “kompenseerida”, “puhverdada” või “neutraliseerida”. Pudelivesi on “peaaegu alati happeline”, kuna see on vajalik, et vältida bakterite kasvu vees.

PS. Aluselist vett ei ole vaja korraga tarbida rohkem kui 2 nädalat. Kõrge PH-tasemega aluselisel veel on ülimalt palju positiivseid omadusi, kuna selline vesi sisaldab mitmeid organismile vajalikke mineraale ( kaltsium, kaalium, naatrium, magneesium jt), kuid selle rohke tarvitamine võib organismile halvasti mõjuda. Üleliigselt aluseliseks muutuv organism võib olla sama suur riskifaktor tevisele kui ülihappeline organism. Tervise seisukohast on väga oluline tasakaalustatud toitumine. Ebatervisliku või puuduliku toitumise korral aitavad aluselised toiduained, näiteks värsked puu- ja köögiviljad, säilitada organismis happe-aluse tasakaalu. Aluselise vee joomine ei korva nende toiduainete puudumist meie menüüs.

Selleks, et teada saada ülevaade enda organismi Ph seisukorrast, saab osta apteegist või looduspoodidest Ph ribad sülje kaudu testimiseks.