Nahk kare, imeväikseid punne täis aga mäda justkui ei ole?

Keratosis pilaris ( tuntud ka kui keratosis follicularis ) kujutab endast väikeseid, nahavärvi või kergelt punakas- lillakaid punne, mis annavad nahale tekstuuri nagu liivapaberi taolise kareda ja kobrutava välimuse. Mõnikord nimetatakse seda “kana nahaks”, eriti kui on tegu heledama nahatooni punnikestega. Keratosis pilaris väljendub kõige sagedamini siis, kui nahk muutub väga kuivaks.

*pisikesed, kareda tundega punnid nahal
*võib katsudes tunduda muhklik ja välja paista nagu kitkutud kana
*võib meenutada väikseid vistrikke sõlme suurus 1-3 mm
*võib esineda rühmiti või hajutatult
*kalduvad ilmuma õlavarrele, reite esiosale ja põskedele
*mõnikord võib esineda näol, tuharatel ja säärtel või käsivartel
*võib suvel kaduda ja talvel korduda
*võib esineda erinevates värvides, sealhulgas sama värvi kui patsiendi nahk, samuti valge, punane, roosakaslilla (heledal nahal) ja pruunikasmust (tumedal nahal)
*tavaliselt paraneb vanusega, kuid võib püsida ka täiskasvanueas
*sügelus
*kuivus
*naha punetus

Keratosis pilaris mõnikord sügeleb, peamiselt talvel ja madala õhuniiskusega kliimas. Kui niiskus suureneb, tavaliselt suvel, muutub nahk vähem sügelevaks ja punnid muutuvad vähem punaseks ja vähem märgatavaks. Follikulaarne hüperkeratoos näol on väga spetsiifiline. Nahk hakkab kuivama, kooruma, aja jooksul ilmuvad punnid (mõnikord teravate otstega). Kui haigus on raske, muutuvad kahjustatud piirkonnad koorikuks. Silma all võib see miimikakortsudest mõraneda. Tekivad kärnad, haavad.

*võib halveneda raseduse ajal

*sageli seotud teiste nahahaigustega, nagu atoopiline dermatiit või ihtüoos

*tavaliselt esinevad lastel ja noorukitel ning mõnikord ka imikutel, aga ka täiskasvanueas

*perekonnas juba esinenud

*rasvumine

*kuiv nahk

Keratosis pilaris on põhjustatud keratiini liigsest kogunemisest, mis moodustab karvafolliikulite ava kohale blokeeriva kogumiku, takistades nii karvafolliikulite avanemist. Selle põhjus pole täielikult arusaadav. on oletatavalt geneetiliselt põhjustatud keratiniseerumishäire, mis mõjutab nahka või karvafolliikuleid, peamiselt õlavarre, reie ja näo piirkonnas. Follikulaarne hüperkeratoos areneb. See tähendab, et nahastruktuuri andvat valgulist keratiini toodetakse üle, põhjustades kõvastunud sõlmede moodustumise. Keratosis pilaris on seostatud keratiiniga seonduva valgu filaggrini mutatsioonidega.

Selline naha defekt võib ilmneda varases lapsepõlves, seda esineb sageli noorukitel ja tihti kaob pärast puberteedi tekkimist (umbes 20 aastat). Kuid see ei juhtu alati. Mõne inimese jaoks jääb probleem eluks, see ei tekita palju probleeme.

Iga väike punnike on surnud naharakkude moodustis. See võib olla geneetiline. Kui see mõjutab ühte inimest, on edasiste mõjutatud pereliikmete tõenäosus 50–70 protsenti. Eeldatavasti on vastav geen päritud autosomaalselt domineerival viisil. Aga kindel on, et see haigus ei ole nakkav.

Keratosis Pilaris diagnoosis on tähtis aru saada keratiini mõistest.

Keratiin on vees lahustumatute valkude perekond. Keratiine leidub inimese nahas, karvades, küüntes ja juustes. Keratiini filamendid on üsna levinud ka epidermise sarvrakkudes. Keratiin (struktuurne kõvavalk) kaitseb epiteelirakke ja tugevdab teatud elundeid.  Keratinotsüüdid on rakud, mis toodavad keratiini naha basaalkihis ehk epidermise alumises kihis. Kui rakud kasvavad, täidetakse need järjest enam keratiinvalguga, mis viib keratiniseerumiseni. Naha uuendamise protsess ilmneb inimestele märkamata, surnud tuumata rakud eemalduvad ja uued rakud võtavad koha üle, rakkudel on pidev ringlus. Kui kõik on normaalne, näib nahk sile ja ühtlane. Need basaalrakud või basaalkeratinotsüüdid kaitsevad nahka patogeenide, kuumuse, UV-kiirguse, veekao ja muude keskkonnakahjustuste eest. Kui keratiini moodustub ülemäära, on tekkinud hüperkeratoos ehk naha liigsarvestumine.

Keratosis pilaris võib paraneda iseenesest ilma ravita. Seda peetakse kahjutuks seisundiks, mis ei vaja ravi. Paljudel patsientidel on siiski kosmeetilised probleemid ja nad soovivad ravi, et vähendada naha karedust ja punetust.

Keratosis pilaris ravimeetodid, mis võivad aidata leevendada naha karedust, punetust ja näo ja keha kuivust, hõlmavad järgmist:

*kasutades pehmeid seepe või seebivaba puhastusvahendeid ja vältides kuuma vanni või dušši

*surnud naha õrn eemaldamine kodustes tingimustes või kosmeetikakabinetis hapete ja mikrodermabrasiooni meetodil

*niisutavad kreemid, mis sisaldavad sügeluse või kuivuse leevendamiseks karbamiidi (urea) või piimhapet

*AHA-happed- kõige enam glükoolhape ja piimhape ja alfahüdroksühapete kooslus

*ravimid- retinoidid (adapaleen, retinool, tazaroteen, tretinoiin) ja kortikosoidid. Ravimid ühendavad allergiavastast, põletikuvastast, koorivat, immunostimuleerivat toimet. Seenese hüperkeratoosiga on soovitatav kasutada salve, mis kõrvaldavad patogeense faktori 

*BHA- hape- salitsüülhape

*A- vitamiini sisaldavatest toodetest ( retinool ) ja suukaudsetest kapslitest võib abi saada

Keratoosi pilaris raviks võib kasutada laser- või valgusravi, et vähendada turset ja punetust või parandada naha tekstuuri ja vähendada värvimuutust. Tulemuste nägemiseks on oluline nahahooldusskeemi järgimine. Niisutajad ei eemalda üldiselt punnikesi vaid teevad naha olukorra vähem sügelevaks ja niiskuse mõjul ei pruugi probleem nii silmatorkav olla. Sarvkorke aitab eemaldada ikkagi kooriv faas.

Paksendid, mis tekivad inimese nahal hõõrdekohtades (jalatallad, käte siseküljed). Selliseid hõõrdemehhanismid ei ole eksogeennse (sisemise), vaid ainult välispidise mõjuga. Aitab kui vabaneda hõõrumist tekitavast elemendist nt. sõrmused, tööjalanõud (ebamugavad ja kõvad ehitaja kaitsejalanõud), vale suurusega jalatsid, töö olemus (harjavars, kirves jne.), kõik mis pideval hõõrdel tekitab sarvkihi paksendeid. Jalgade keratoos on haiguse kõige levinum vorm. Selle võib käivitada ebamugavate kingade kandmine, liigne stress jalgadel või ebaõige jalgade hooldus. Iseenesest ei ole hüperkeratoos ohtlik, kuid raskes vormis põhjustab patoloogia suure ala kihistumist. Koormuse all nad pragunevad, on nakkusoht, kapillaaride verejooks. Kindlasti tuleb nahka koorida, soovitatavalt happepediküürid mitte skalpellimeetodid, mis tekitavad ajaga sõltuvuse. Paksenemist kätenahal võivad soodustada mingid keemilised ühendid ja ka külm ilm. Ilma ravita võib hüperkeratoos levida küüntele, viia plaatide paksenemiseni ja deformatsioonini ning tekitada seeninfektsiooni ohtu. Esialgsel etapil reageerib haigus ravile hästi, tähelepanuta jäetud staadiumides võib see viia küünte eemaldamiseni käel või varbal. Mida järsemalt naha surnud mass eemaldada, seda suurema tõenäosusega ta ennast tagasi kasvatab. Happed aitavad seda teha pehmemalt, jättes naha ka niisutatuks. Kindlasti pärast sarvkihi eemaldamist tuleks kasutada eelpool mainitud humektante ja keratolüütilise toimega aineid. Raskes faasis keratoosiga tegeleb nahaarst.

Psoriaas. Keratiniseerumine toimub nii kiiresti, et rakkudel ei ole aega küpsemiseks, stratum corneum’i ehk naha pealmise kihi paksus suureneb. Rakkude kuhjumine põhjustab üksikute karvanääpsude blokeerumist. Selle tulemusena ei saa kasvavad karvad neist välja tulla ja on justkui sõlmesse keeratud. Nahale on moodustatud justkui sarvilised pead. Nahk muutub jämedaks nagu liivapaber ja on kaetud kettudega.

Lentikulaarne keratoos. Selles haiguses ilmuvad jalgadele, jalgadele, ülemistele jäsemetele üksikud, harva paiknevad punakaspruuni värvid. On nõrk sügelus. Hüperkeratoosi (lentikulaarne) vorm mõjutab sageli huuli, suuõõne limaskesta, aurikleid. Haigus erineb huulte herpesest selle poolest, et piki kontuuri moodustuvad tihedad alad. Need ei ulatu tavaliselt välja, vaid näevad välja nagu veidi madalamad.. Haigus kuulub pärilikku fooni.. Manifitseeritud pärast 40-50 aastat.

Brow ulcer. Kõige sagedamini esineb sellist tüüpi folliikulite keratoos lastel ja noorukitel. Naha ja folliikulite keratiniseerumine esineb kulmude kohal, mis järk-järgult levib laubale, põskedele, lõuale. Põsed muutuvad punaseks, ilmuvad armid. Kulmude karvad kukuvad välja. Haigus esineb sageli füüsilise ja vaimse arengu patoloogiate taustal.

Tinea versicolor. Nahk on kaetud väikeste paapulitega, millel on hallikasvalge koorik, mille alt karvad välja tungivad. Kehal tekivad karedad laigud, mida ümbritseb punane, põletikuline nahk. Piirkonnas laienev, keratoosiketud katavad suure ala, mis leidub peaaegu kõigil kehaosadel (eriti peas, kaelal, talla all, põlvedel). Mõjutatav nahk on veidi sügelev, valus ja kare. Tuntud kui nahaseenhaigus.

Palmar – plantar keratoos. Kuulub pärilike haiguste rühma, kus jalgadele või peopesadele ilmuvad siledad paksud kollased naha plaadid. Neil on selged piirid, puudutamisel niisked. Haigus on pärilik, esimesed märgid ilmuvad varases lapsepõlves. Fookus moodustub täielikult välja 15-20 aastat. Võib esineda ka põlvedel. Mõnikord esineb valusaid pragusid, tavaliselt jalatalla all.

Darya haigus. Näole, peanahale, rinna-, selja- ja nahavoltidele ilmub kreemikas värviline lööve, mis on järk-järgult kaetud hallika koorikukihiga. Follikulaarse keratoosi kohad meenutavad tüügaste kogumit. Kõige sagedamini esineb see haigus lastel ja noorukitel.

Haigusseisundeid, milles väljendub sarvkihi ebanormaalne irdumine, on tegelikult palju. Enamus nendest on eksogeennse päritoluga. See tähendab, et haigus on põhjustatud hoopis teistest sisemistest organismi häiretest ja ei ole otseselt nahahaigus. Küll aga väljendub naha nähtava irdumisega (ketendavad laigud ja paapulid).

Atroofiline (naha atroofia kahjustatud piirkondades). Selles vormis avaldub follikulaarne keratoos haavandis. Atroofia mõiste on üliõhuke nahatekstuur (vanurid jt. õhenemist soodustavad nahahaigused ja kortikosoidid).