- 11.00 - 20.00 Broneeri aeg ette
- +37256503102
- adeilunurgake@gmail.com
- Broneeri otse
- 11.00 - 20.00 Broneeri aeg ette
- +37256503102
- adeilunurgake@gmail.com
- Broneeri otse
1995.a. loodi uus tehnoloogia, millega mõjutada ja ergutada naharakke ning mis sobib igale naha tüübile. Selle imelise ravimi nimeks sai Antioxidant complex of Glycolic Acide.
See unikaalne glükoolhappe kompleks erineb oluliselt teistest turul olevatest glükoolhapetest. Ravis kasutatav lahus on neutraliseeritud aluselise amino-kompleksiga, mis võimaldab seda protseduuri kasutada erinevate nahatüüpide puhul. Toodete antioksüdantsed omadused on nii kõrged, et mõjuvad raku tasemel, peatades membraani lipo-peroksüdatsiooni ja vähendades märgatavalt vabade radikaalide paljunemist hoolimata sellest, kas vabad radikaalid on fotoindutseeritud või seesmist päritolu. Glükoolhape tagab fütohormoonidele maksimaalse läbivusvõime naha sügavatesse kihtidesse, millega loob väga soodsad tingimused naharakkude mõjutamiseks.
Laboratoires Renophase Paris dermakosmeetika sarja innovaatilisus seisneb selles, et koos osaliselt neutraliseeritud glükoolhappega kasutatakse võrkstruktuurilisi aktiivaineid, mis annab ravimile lausa 80%-lise imendumisvõime probleeme põhjustavate teguriteni/kolleteni.
Koorijad, mis sisaldavad väga madala pH -tasemega vaba glükoolhapet, on oma olemuselt nahka ärritavad ja võivad tekitada naha kaitsesüsteemi rikkumise ohu. Happekoorimise käigus vabaneb ärritava loomuga hüdrooniumioon. Renophase molekulaarbiokeemia uuringute käigus töötati välja glükoolhappe kompleks, kus makromolekul ühendab endas aluselise aminohappeühendi ja glükoolhappe. See märkimisväärselt bioühilduv BIOkompleks võimaldab osalist, ioonilist neutralisatsiooni, kuna koorimisainetest eemaldatakse väga ärritav hüdrooniumioon. Seetõttu on võimalik teostada hooldust mille käigus langetatakse naha pH taset oluliselt.
Glükoolhape aktiveerib naha mikrovereringluse nii epidermises kui dermises, kiirendab rakkude uuenemist nahas ja karvanääpsudes, reguleerib rasueritust, lõhub surnud rakkude vahel oleva tugeva sideme ning eemaldab seega pindmised sarvestunud rakud, puhastab laiasid poore ja annab nahale ühtlasema struktuuri.
Aluselised aminohappe ühendid omavad antiseptilist ja antibiootilist toimet. Kasutades koos glükoolhappega muutub kompleksne preparaat nahasõbralikuks, mistõttu on võimalik kasutada tugevamaid happeid ning pikendada ravimi mõjumisaega nahal, mis on otseselt seotud naha märgatava paranemisega.
Maksimaalne imendumisvõime ravimi molekulidele on saadud biotehnoloogilise erimeetodiga. Renophase teadlased on väljatöötanud võrkstruktuuriga molekulid, mis annavad ainele omaduse tungida ühesuunaliselt ja ühtlaselt sügavale pärisnahka, vabastades aktiivained järk-järgult ja kleepudes raku pinnale.
Aktiivaineteks kasutatakse bioloogiliselt sobivaid aineid, mis on loodusliku päritoluga.
Östrogeeni mõju olulisus erinevatele rakkudele meie nahas on väga suur. Östrogeen kiirendab kogu naharakkude ainevahetust ja tasakaalustab naha funktsioone. Samuti stimuleerib östrogeen veresoonte seinu ehk kui östrogeeni tase langeb, siis tekivad veresoonte seinte lõtvused, põletikud ja muud probleemid. Kui östrogeeni taset hoida kõrgemal, siis ei tõuse testosterooni tase liigselt ning rasu tootmine on kontrolli all.
Patenteeritud aktiivaine on genisteiin. Tegemist on tugeva antioksüdandiga, mis tõstab naha basaalkihi ja fibroblastide rakkude aktiivsust, suurendab kollageeni ja glükoosaminoglükaanide taset, suurendab naha kohalikku immuunsust ning vähendab niiskusvaegust. Genisteiin töötab sarnaselt meie östrogeeniga, kuna omab sarnast keemilist valemit ja ülesehitust. Genisteiin on looduslik aine, mis on saadud sojaubadest ja kuulub fütoöstogeenide hulka.
2002.a. sai patendi juba järgmine aktiivaine, mis saadi metsikust bataadist ning mille nimeks on Diosgeniin. See mõjutab kõigi naharakkude mitokondreid ja fibroplaste tootma kollageeni ja elastiini, mis stimuleerivad naha noorenemis-protsesse. See on tugev antioksüdant, rikastab rakke hapnikuga ning mõjutab seeläbi melaniini biosünteesi. Samuti stimuleerib see tugevasti rakkude ainevahetust, taastab vereringet nahas ja normaliseerib hormonaalset tasakaalu.
Hormonaalse tasakaalu normaliseerimiseks kasutatakse toodetes genisteiini ja diosgeniini, mis on fütoöstrogeenid ja mida saadakse sojaoast, Aasia metsikust vesijamsist ja bataadist. Need töötavad sarnaselt meie organismi östrogeeniga, mistõttu mõjutavad testosterooni mõju rasunäärmetele, mille tulemusel toodetake vähem rasu. Samuti on tugeva seenevastase omadusega, mis aitab pärmi- ja muude seeninfektsioonide puhul (nt. seborreödermatiit).
2004. a töötati välja tehnoloogia, mis tagaks aktiivainetele veelgi sügavama imendumise ja liikumise ühesuunaliselt kuni dermiseni välja. Uue tehnoloogia aktiivainet hakati kutsuma Cross Linked Hydrogel (võrkstruktuuriga hüdrogeel) ehk polümeeride kompleks.
Ülesehituselt on sellele maatriksile iseloomulik kiududest võrk, mis on moodustatud üksteise külge ühendatud fibrillidest, mis on ühendatud teiste ühendusfibrillidega. Selline ehitus moodustab võrkstruktuuriga tekstuuri, millel on väga suur vee imavusvõime. See süsteem koosneb looduslikest polümeeridest, mis moodustavad iooniliste sidemetega polükompleksi ja mida võib pidada ka osaliselt sarnaseks raku stabiilsele mikrosüsteemile.
1. Toena tagab hüdrogeel toimeainete stabiliseerimise, mida kasutatakse seoses intramolekulaarseid muudatusi kaasava nähtusega ning mis tagab nende kaitsmise oksüdeerumise eest läbi kitosaani maatriksi poolt moodustatud positiivsete laengute näol.
2. Tagab toimeainete peaaegu täieliku imendumise läbi epidermaalse barjääri, vastupanu pöörduva vähendamise ning selle tugeva kinnitumise bioadhesiooni abil naha struktuuri külge läbi COO– karboksüülioonide ja H+ amiinioonide olemasolu tõttu.
3. Tagab toimeainete kontrollitud jaotuse, et mõjuga kaasneks nende peaaegu täielik pikaajaline vabanemine. Toimeainete sihipärane ja järkjärguline vabanemine tagab raku tasandile suunatud toime.
Ioniseeritud koostisained on stabiilsed ja kaitstud, muudavad naha läbitavust ja võimendavad imendumisprotsesse. Enamgi veel, selline ainulaadne tehnoloogia tagab enneolematu, lausa 80%-lise imendumistaseme, mis on seni konkurentsitu.
Esimeseks tööks laboris 1984. a. oli luua aine, mis muudab naha läbitavust. 1989. a. töötati välja preparaat, mis pidurdab naha vananemist ning muudab selle elastseks ja siidiselt siledaks, selle preparaadi nimi on Precursor of Hyaluronic Acid ehk Hüaluroonhappe lähteaine. Lähteaineks nimetatakse seda preparaati seetõttu, et selle osakesed on 4 korda peenemad, kui hüaluroonhappe molekulid. Pisemad osad suudavad tungida sügavamale ja seetõttu sundida rakuretseptoreid tootma juurde hüaluroonikut rakkudes. Ehk siis Hüaluroonhappe lähteainega saame anda nahale tagasi noorusliku naha volüümi ja elastuse.
Hüaluroonhape on naha loomulik komponent, mis seob oma kaalust kuni 1000 x korda suurema koguse niiskust. Lisaks sellele vähendab hüaluroonhape ka niiskuse aurustumist nahast, mistõttu on tegemist ülimalt niisutava preparaadiga.
Hüaluroonhape on suuteline transportima naharakkudesse hapnikku ja toitaineid ning kõrvaldama rakkudest jääkaineid, mille tulemusena paranevad naha ainevahetuslikud.
Hüaluroonhappe omaduseks on taastada naha kudesid toetavaid ja nahka elastsena hoidvaid kiude (kollageen, elastiin). Hüaluroonhape on efektiivne aine kortsukesi siluvates ja armide vähendamise hooldustes sest toimib kui täiteaine.
Kui kaitsmata nahk saab palju UV-kiirgust, siis on kehas palju vabu radikaale. Vabad radikaalid lõikavad lahti hüaluroonhappe sidemed, hävitavad kollageeni ja elastiini. Elastiin ei ole siis enam elastne – see on äärmuslik seisund. Elastiin on naha tugivalk, kuid sel juhul on ta muutunud nahale ebasoodsaks. Vabad radikaalid kiirendavad hüperkeratoosi protsessi sellega, et väheneb uute naharakkude teke. Seega, UV kiirgus muudab naha kortsuliseks ning elastiini muutmise tõttu ka kollaselt kumavaks.
Samuti on hüaluroonhappel oluline roll rakkude juurdekasvul. Hüaluroonhape kaitseb sidekude ja hoiab ära infektsioonide teket.
Iga päev taastab nahk ennast, et säilitada oma nooruslikkust. Ajapikku naha võime efektiivselt kõrvaldada naha mürke väheneb ning rakud kaotavad energiat, mis aga kahjuks kiirendab naha vananemisilmingute ja teiste nahamurede tekkimist.
Olulisel kohal on naha taastamine erinevatest nahaprobleemidest, taasaktiveerides mürkide eemaldamise protsessi. Proteasoom on valk, millel on ensüümide toime ning mis vastutab kahjustunud valkude lagundamise eet. Vanusega kogunevad valgud rakku, mis seetõttu kaotab oma energia ja funktsiooni. Proteasoom on valgukompleks, mis lagundab proteolüüsi teel mittevajalikke või kahjustatud valke. Suurendades proteasoomi aktiivsust tõuseb valgusisaldus, millest nahk saab mitmekordset kasu. Kogunenud valgud muudetakse aminohapeteks, et luua uusi valke. Seetõttu toimub naha üldine paranemine ehk käivitatakse bio-uuendustsükkel rakkude taastamiseks ja raku energia tõstmiseks.
Selleks, et sekkuda naha loomulikku protsessi on Laboraties Renophase teadlased avastanud kompleksi- oligopeptiidid+hüaluroonhappe lähteaine.
Eska looduslik allikavesi on puhtamtest puhtaim meie planeedil. See erakordne puhtus tagab nitraatidest puutumatu pehmuse, sobides igat tüüpi nahale ja eriti tundlikule nahale.
Vesi on looduslik tervise ja ilutooja, mis mõjutab oluliselt inimese elu ja välimust, laskmata nahal ära kuivada.. Inimene kui looduse osa koosneb suurest osast veest- imikueas on inimlapses vett 75% ja täiskasvanu eas 60% Veesisialduse vähenemisega kaasneb naha elastsuse ja volüümikadu.
Looduslik vesi võib olla väga erinev, kuid enamjaolt lahustub vette maapõuest mitmesuguseid mineraalaineid, sinna satuvad taim-ja loomorganismide laguproduktid, veepuhastuse kemikaalid jms. Sellist vett saab küll joogiks tarbida kuid kvaliteetse kosmeetika valmistamiseks on selline vesi liiga kare.
Kanada loodussõbralik allikavesi Eska on üks puhtamaid maailmas, vee mineraalainete sisaldus on looduslikult madal. Lisades Renophase kosmeetikale allikavett Eska, muutis see toodete tekstuuri pehmeks ja siidiseks, samas tagades ka suurepärase niisutusfunktsiooni.
Sõltuvalt sellest, milline on meie vanus, toimuvad ka nahas protsessid erineva kiirusega. Vananedes pikeneb uute rakkude tee epidermise põhjakihist pinnale ja seoses sellega ei suuda surnud sarvkiht enam naha pinnalt piisavalt kiiresti irduda. Näiteks 20. aastasel vahetuvad keratinotsüüdid 20 päevaga, 40 aastasel vahetuvad keratinotsüüdid aga alles 35-40 päeva järel.
Epidermise alumist kihti nimetatakse kihtkarkassiks või basaalkihiks. See kiht sisaldab ühte rida veekujulisi keratinotsüüte, mida nimetatakse basaalrakkudeks. Need rakud on pidevalt jagunemises ja suruvad juba moodustunud valmisrakud naha pinna poole. Kui basaalrakud liiguvad ülemistesse kihtidesse, siis ka need lamenduvad, surevad ja loobuvad uuemate rakkude jaoks. Vananedes rakkude jagunemine aeglustub.
Nahas on palju vabu radikaale (need muudavad keratinotsüütide mälu ja koodi). Esimesena hävitab vaba radikaal raku membraani, seejärel muudab keratinotsüütide geneetilist koodi ja nende vaheldumine aeglustub. Samuti muutub aeglasemaks keratinotsüütide uuenemine. Kui vahetumine on aeglasem, siis surnud rakud kogunevad naha pinnal. Miks? Sest kui üks keratinotsüüt tõuseb naha pinnale, siis läheb teine jälle sealt ära. Protsessi takistumisel aga tekib hüperkeratiniseerumine (naha sarvestumisehäire, mis väljendub karedusena), mis omakorda takistab naha ainevahetuslikke protsesse.
Kui nahka kodus koorida, siis tundub, et nahatekstuur on pehmem. Kuid see on vaid pinnapealne osa. Tegelik probleem on hoopis naha pinna all. Selleks, et antud probleemi lahendada, kasutatakse happeid: glükoolhapet, mandelhapet, salitsüülhapet jmt. On vaja tugevat salongihapet, et seda keratiniseerumist vähendada. Vabade radikaalidega seotud probleem võib olla väga sügaval.
Miks on meil probleeme mikrovereringega? Põhjuseid on erinevaid. Peamised kaks põhjust on hüaluroonhappe taseme langus ja jäikade kiudude hulga suurenemine dermises. Kui fibroplastid ei tööta dermises korrapäraselt, siis on meil sellevõrra nahas vähem hüaluroonhapet. See aga mõjutab otseselt naha niiskusmahuti olekut. Selline olukord võimaldab vabadel radikaalidel luua oma sildu, mittevajalike kiudude teket elastiinis ja kollageenis. Kollageen vastutab ise naha vastupanuvõime eest, säilitades pinguldatuse. Elastiin tagab nahale elastsuse ja muutunud vormi taastumise. Kui nende kahe vahel on jäigad sidekoelised kiud, mis ei liigu, siis on dermaalne struktuur tasakaalust väljas. Nahas on ühtlasi vähem niiskust., mis loob pinnase mikrokortsudele. Ühendunud kiud segavad ka mikrovereringet, suruvad selle kokku – veresoontest ei mahu läbi piisav verevool. Tulemuseks on mikrovereringe probleemid, veresoonte katkemine – naha punetus, tundlikkus, suurem vastuvõtlikkus keskkonnale (kuperoosa).
Enamik vanusest tingitud muutuseid leiab aset naha sisemises verikihis- dermises. Dermise olukord sõltub eelkõige fibroblastidest, mis toodavad kollageeni, elastiini ja hüaloroonhapet. Nende tootmiseks vajavad fibroblastid aga head mikrotsirkulatsiooni ja hormoone (östrogeen, progesteroon, testosteroon – need vastutavad epidermise paksuse ja naha pinguldatuse eest). Fibroblastid on võimelised küll vajadusel kollageeni juurde tootma, kuid kahjuks vanusega see võime väheneb. Vananedes muutuvad ka veresooned tihedamaks ja vähem läbitavaks, see aga vähendab dermises toitainete kättesaadavust ja seega ka naharakkude migratsiooni, mille tulemusena väheneb samuti ka kollageenikiudude arv, nende sidemed katkevad, nad muutuvad ebaühtlaseks ning tekivad augukesed kollageenvõrgustikus. Elastiinkiud tihenevad klompideks ja kuluvad, kaotades seejuures oma elastsuse. Lisaks sellele hakkavad dermis ja nahaalune rasvkude õhenema, muutes naha struktuurilist ülesehitust. Kuna nahk ei suuda olla nii prink ja elastne nagu noorel inimesel, tekivad naha kokkuvajumise tagajärjel kortsud.
Kõigel, alates varajastest elukogemustest kuni toitumiseni välja, on potentsiaalne mõju nahale. Geneetiliselt on inimestele kaasa antud erinevad nahatüübid, näolihaste paiknemine jm., mis võivad samuti kortsude teket mõjutada. Paratamatult teeb oma töö ka gravitatsioon, mistõttu nahk ja selle all olevad lihased vajuvad allapoole. Vanuse ja gravitatsiooni mõjul hakkavad näolihased järk-järgult lõtvuma. Kuna näolihased kinnituvad otse nahale, siis näolihaste lõtvumise tulemusena lõtvub ka nahk ja võivad tekkida silma alla kotikesed, topeltlõug, näojooned muutuvad raskemaks ja halvemini määratletavaks. Nägu tundub vana mitte niivõrd kortsude, vaid toonuse kaotanud näolihaste tõttu. Siiski, suurt hulka vanusega seotud muutusi nahas kiirendavad ka kokkupuuted vabade radikaalidega.
Kortsude ilmnemine kiireneb vananemise kliinilises faasis (45a. )
Naha vananemisele on teadlased leidnud kolm peamist põhjust:
Dünaamilised (miimika) kortsud vanuses 30-50a. Nii kulmukortsutused kui ka naermine panevad miimikalihased liikuma ning ajapikku tekivad emotsioonide ülekoormusest kurrud ja vaod.
*Vaba radikaal on molekul, millel on vähemalt üks paardumata elektron. Paardumata elektron teeb osakese väga aktiivseks ja ta “varastab” endale paarilise ükskõik milliselt läheduses olevalt biomolekulilt, millega põhjustab kehas ahelreaktsioone ehk rakukahjustusi. Eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide, kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni, mis seob rakke omavahel ning tulemuseks ongi kortsus nahk.
Kui mingis osas on vabad radikaalid organismile vajalikud ning üldiselt neutraliseerib neid organismi enda kaitsesüsteem, siis ahelreaktsiooni tagajärjel tekkinud oksüdatiivne stress (antioksüdandid jäävad võrreldes vabade radikaalidega vähemusse ning vabu radikaale tekib doominoefektina juurde) ei ole meie nahale kasulik.
Vabad radikaalid, mis tekivad nt. rannas päevitamisest (ultraviolettkiirgus), lõikavad lahti hüaluroonhappe sidemed ning hävitavad kollageeni ja elastiini. Tulemuseks on lõhutud kollageen, enam mitte nii elastne elastiin ning hüperkeratoos ehk surnud rakkude kogunemine ja uute rakkude tekke takistumine. Pikaajaline stress suurendab vabade radikaalide hulka ja kiirendab nahavalkude lagunemist. Suitsetamine halvendab naha verevarustust, nahk ei saa küllaldaselt toitaineid ja elastsus kannatab. Samuti soodustavad naha vananemise protsessi veel vale toitumine, vähene uni, nahahoolduse puudus, reostunud keskkond (õhusaaste, tolm, kemikaalid).
Kõik naha muutused tekivad ka inimese loomuliku vananemise käigus, kuid oksüdatiivne stress kiirendab neid protsesse, põhjustades naha enneaegset vananemist.
Hormoonideks, mis mängivad olulist rolli, on 17β- östradiool, progesteroon ja testosteroon. Nende hormoonide taseme muutus mõjutab nahasiseste sekretsiooninäärmete tööd, põhjustades tuhmi ja hallikat jumet ning säratut ilmet. Samuti põhjustab östrogeenide taseme langus kollageeni ja elastiini (elastsus) kadu, mille tõttu tekivad sügavamad ja intensiivsemad kortsud. Ühe muutusena kerkib esile ka epidermise õhenemine ning lisaks rakkude/mikrovereringluse ringluse aeglustumine. Kaitsebarjääri funktsiooni nõrgenemise tõttu suureneb ka nahast veesisalduse kadu, nahk muutub kuivaks ja kergemini kahjustatavaks.
Üks olulisemaid eesmärke kortsude vältimisel ja vähendamisel on kollageeni lagunemise vähendamine ja tootmise suurendamine. Õnneks on mitmeid faktoreid, mis aitavad kollageeni lagunemist täielikult või osaliselt neutraliseerida ning selle tootmist kiirendada.
Hoolduses kasutatakse punast Led valgust, mis vähendab põletuse tekkimise ohtu ja naha taastumise protsess toimub läbi fibroblastide vohamise. Valgus kutsub esile monohapniku ja vabade radikaalide vabanemise fotooksüdatsiooni abil, tuues kaasa põletikku soodustavate ainete hajumise läbi immuunsüsteemi stimuleerimise ja uue kollageenirikka koe taastamise ILMA PÕLETAMISETA või RAKKE KAHJUSTAMATA.
Valgussünteesi kaudu rakuretseptoreid stimuleerides saab normaliseerida üldisi rakkudes toimuvaid protsesse, parandada armide välimust ja noorendades nahka.
https://adeilunurgake.ee/aparaadihooldus-naole/led-valgusteraapia-naha-heaolu-labi-varvide/
PS Hoolduse käik võib muutuda intensiivsemaks, kui on läbitud protseduure rohkem kui 1 kord. Alustatakse leebemast happest.
75 min.
Teadlikult lähenedes on üldiselt peale esimest protseduuri nähtavad naha muutused. Peale neljandat protseduuri on toimunud nahaga tõsisemad muutused ning peale kaheksandat protseduuri püsivamad muutused. Soovituslik on läbida 8-st protseduurist koosnev ravikuur ja tulemuse hoidmiseks veel kinnitavalt 4-protseduuri. Hooldust teostatakse vahemikus 10-14 päeva. Kõige kangema happe vahe on 21 päeva, vahepealsel ajal saab teha teist hapet. Selles protseduuris peab olema klient orinteeritud naha noorendamisele ja teostama hooldusi kuurina. Klient peab mõistma, et silmapaistva eesmärgini jõudes on pikk tee minna, õnneks hakkavad mikrokortsud taanduma, nahk saavutab prinkuse ja värskuse, mis annab kliendile hea motivatsiooni.
Laboratoires Renophase Paris toimib süsteemselt ehk professionaalne ravi + kodune ravi.
Kosmeetiliste protseduuridega on soovituslik alustada juba ennetavalt, esimeste vananemisilmingute tekkimisel. Oluline on säilitada naturaalsus ning anda nahale seda, millest ta puudust tunneb. Tähtis on jälgida ka kodust nahahooldust, keskenduma peaks naha niisutamisele (hüdreerimisele) ning surnud ja vanade rakkude maha koorimisele (aitab vähendada naha kuivust), samuti kollageeni tootmise elavdamisele.
Protseduuri päeval on keelatud solaarium, sauna külastus, aktiivne sport ja alkoholi tarvitamine. Ravikuuri ajal on keelatud solaariumi külastamine, aaloe vera ekstrakte ja eeterlikke õlisid sisaldavate preparaatide kasutamine.
1. Str. basale – on kõige alumisem epidermise kiht, mille ülesandeks on rakkude moodustamine. Naha uuenemise seisukohalt on see kõige tähtsam kiht – kasvukiht. Selles kihis on üks kiht silindrikujulisi rakke, mis liituvad tihedalt teineteisega. Rakkudes on tuum ehk nucleus. Str.basle rakud jagunevad lihtsa jagunemise teel ehk mitoosi teel. Jagunemise järel tütarrakud tõusevad üles ja emarakud jätkavad jagunemist. Rakkude jagunemine on kõige kiirem öösel kella ühe ja kolme vahel. 28 päeva jooksul liiguvad nad pidevalt naha pealispinna poole, kaotades seejuures rakutuuma.
Str.basales asuvad ka melanotsüüdid, mis toodavad naha pigmenti ehk melaniini, naha ja selle all olevate kudede kaitseks.
2. Str.spinosum ehk ogakiht on epidermise kõige paksem kiht. Selle moodustavad 4-5 mitmenurksete rakkude kihti. Rakkude vahele jääb rakuvaheaine. Selle kihi rakke nimetatakse keratinotsüütideks, mida on umbes 80% epidermise rakkudest. Keratinotsüüdid toodavad sarvainet ehk keratiini. Keratiin kuulub tugivalkude hulka ja on moodustunud aminohapetest.
Str.spinosumis on veel immunoloogiliselt aktiivsed Langerhansi rakud. Need leidis dr. Paul Langerhans 1868 a. Langerhansi rakud on mitmeharulised, tähekujulised ja pikkade dendriitidega. Nad tekivad luuüdis ja on oma olemuselt monotsüüt-makrofaagid, valgeliblede tüüpi. Kaitsevad organismi “süües” kehale kahjulikke aineid ja mikroorganisme. Langerhansi rakud on eriti aktiivsed kuna osalevad immunoloogilistes reaktsioonides ja takistavad kehale kahjulike ainete levimist sügavamatesse kihtidesse. Nende rakkude hulk väheneb vanusega. Langerhansi rakud ei sisalda melaniini ja on seetõttu eriti tundlikud UV- kiirguse suhtes.
3. Str.granulosum – selles on 3 -5 rakukihti. Rakud selles kihis on rombikujulised ning lamendunud. Nendes naha piirkondades kus sarvkiht on õhuke koosneb sõmerkiht 1-3 rakukihist kuid peopesades ja jalataldadel, kus esineb paksem sarvkiht, võib olla rakukihte kuni 10.
Str.granulosumi tsütoplasmas on:
Nii filagriin kui ka lamellaariterade lipiidid moodustavad str.corneumi jaoks seda rakkude vahelist nn. tsementi, mis rakke liidab omavahel ja tagab str. corneumi kvaliteedi ja vastupanuvõime.
Str.granulosumi kihi rakkudes on tuumi lõhustavaid ensüüme, mille toimel rakutuum sureb, sarvestub ja tulemusena tekivad korneotsüüdid ehk sarvkihirakud.
4. Str.lucidum – see on õhuke, läbipaistev ja valgustpeegeldav kiht, mis esineb peopesades ja jalataldades. Sealsed rakud on ilma tuumadeta ja peaaegu lõplikult sarvestunud.
5. Str.corneumi – selle kihi rakkude ehk korneotsüütide kuju on kuusnurkne. Rakud on ilma tuumadeta, sarvestunud ja lamendunud.
Str. corneum jaguneb omakorda veel kaheks:
Str. corneumi rakukihtide arv sõltub naha vajadustest. Erinevates kehapiirkondades ja eri inimestel on see erinev, vastavalt sellele, kui suurt kaitset nahk vajab. Kihtide arv võib olla 4-8 kõhul, 15-20 seljal, näonahal halbade tingimuste ja hoolitsematuse kokkusattumisena võib samuti olla lausa 20 lamendunud kihti, umbes 100 peopesades ja jalataldades.
NB! Str. corneum loob kaitsebarjääri naha ja väliskeskkonna vahel.
Uuema käsitluse järgi ei nimetata Str. corneumi enam surnud kihiks, sest rakkude välised retseptorid informeerivad allolevaid kudesid kõigist nahal toimuvatest protsessidest.